Fettuccine (itaalia keeles 'väiksed lindid') on Itaalia köögis populaarne lindikujuline pastaliik. Üldiselt liigitatakse pastad kahte suurde rühma: pikad pastad (spagetid, fettuccine, linguine) ja lühikesed pastad (penne).
Fettuccine on pastaliik, mis on pärit renessansiaegsest üliõhukesest capelli d'angelo'st. Fettuccine on lamedam ja paksem pastaliik. Traditsiooniliselt on see valmistatud munast ja jahust, tavaliselt üks muna 100 grammi jahu kohta.[1]
Jahu, vesi ja muud vajalikud koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erikujulisteks pastatoodeteks. Fettuccine'i kirjeldatakse sageli kui üht esimest pastatüüpi, mille pikad nuudlid on rullitud ja käsitsi lõigatav.[2] Fettuccine on umbes 6,4 mm lai. Fettuccine't valmistatakse traditsiooniliselt värskelt (kas kodus või kaubanduslikult), kuid seda on võimalik osta ka kuivatatult.[3][4]
Seda sorti pasta puhul kasutatakse sageli sünonüümidena termineid fettucce ja fettuccelle, kuid esimest terminit kasutatakse täpsemalt laiemate umbes 13 mm ja teist kitsamate umbes 13,2 mm vormide jaoks.[5] Fettuccinet on ka võrreldud tagliatellega, ainus erinevus on laiuses, tagliatelle on 6 mm lai.[1]
Fettuccine't süüakse sageli klassikaliselt koos sugo d'umido (veiseliharaguu) või ragù di pollo'ga (kanaraguu).[4] Fettuccine't süüakse veel koos riivjuustu ja võiga, selline kooslus sündis Roomas koduse pastaroana.[6]
Fettuccine Alfredo
Fettuccine serveerimist või ja juustuga mainis esimesena 15. sajandi maccaroni romaneschi (Rooma pasta) retseptis Martino da Como, Roomas tegutsev Põhja-Itaalia kokk.[7]
Modernse fettuccine Alfredo leiutas Alfredo di Lelio Roomas.[6] Tema loodud fettuccine alfredo kuulsus levis kõigepealt Itaalias ja seejärel jõudis ka teistesse riikidesse. Alfredo kastet on müüa paljude riikide toidupoodides sageli valmistoiduna. Erinevalt algsest valmistisest, mida paksendab juust, paksendab Alfredo kiirtoiduversioone muna ja tärklis.[8]
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
