Engure järve looduspark
From Wikipedia, the free encyclopedia
Engure järve looduspark on kaitseala Lätis Kuramaal Talsi piirkonna Ķūļciemsi ja Mērsragsi vallas ning Tukumsi piirkonna Engure ja Zentene vallas. Looduspark asub Liivi lahe läänekaldal ja Engure järve kallastel.
| Engure järve looduspark | |
|---|---|
| Dabas parks "Engures ezers" | |
 | |
| Koordinaadid | 57° 15′ 26″ N, 23° 8′ 49″ E |
| Pindala | 125,79 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 1998 |
  | |
 | |
Kaitseala (läti keeles Engures ezers) loodi 24. veebruaril 1998. aastal, kaitsmaks olulist lindude elupaika, kus pesitseb ligi 186 liiki linde, ja selle ümbruse haruldasi biotoope, sealhulgas lubjarikkaid madalsoid. Tegemist on Natura 2000 võrgustikku kuuluva märgalaga.[1]
Kaitseala asub Rannikumadalikul. Kaitseala pindala on 12 580 ha. 40,46 km² võtab enda alla Engure järv, lisaks jäävad kaitsealale veel järve ja mere vahelised luited ning Liivi lahe rannaniidud. 7211 hektarit kaitsealast asub merel.[2]
Engure järv võeti kaitse alla 24. aprillil 1957, mil Läti NSV Ministrite Nõukogu kehtestas järvel sealsete lindude kaitseks erirežiimi. Aastast 1977 kuni aastani 1987 oli järvel väike hooajaline kaitseala pindalaga 1080 hektarit. Aastal 1989 arvati järv Euroopa linnualade nimekirja. Aastal 1995 ühines Läti Ramsari konventsiooniga ja see tunnistati Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka kuuluvaks. Aastal 1998 loodi looduspark ja samal aastal asutati selle kaitseks rahvusvaheline Engure järve looduspargi fond.[3] Aastail 2001–2004 teostati Euroopa Liidu keskkonna ja kliimameetmete programmi "Life" raames kaitsealal järgmisi töid: uuendati 140 hektaril rannaniitusid, moodustati 719 hektaril mikrokaitsealad, hangiti üleujutatavate luhtade niitmiseks masinapark, rajati suvine loengusaal, algatati seireprogramm, loodi orhideede matkarada, rajati järve kaldale kaks linnuvaatlustorni ja püstitati infostendid.[4]
Loodusparki jäävad ka mõned kultuurimälestised, mille kaitset haldab tänapäeval samuti kaitseala administratsioon. Nendeks on Ķūļciemsi valda jäävad Dzedri Martini kirik ja Dzedri Martini kool, lisaks veel kultuuriväärtuste kaitse inspektsiooniga ühiselt hallatavad Engure valda jäävad Skarase ja Lielkristi kaluritalud.[5]
Geoloogiliselt asub kaitseala Ida-Euroopa platvormil. Kristalne aluspõhi asub seal 1000–1200 meetri sügavusel, sellel lasub kambriumi Deimena lade, millel omakorda lasub 99 meetri paksune beeži kilda kiht, mis eristab seda ordoviitsiumi kivimitest. Ordoviitsiumi detriitsed setted lasuvad 861–1039 meetri sügavusel. Siluri seteteks on mergel, aleuroliit, dolomiit (489–861 meetri sügavusel). Devoni setted koosnevad liivakivist ja dolomiidist, millel lasuvad omakorda kvaternaari setted.[6]
Järvel pesitseb 186 linnuliiki, millest 44 on looduskaitse all. Ka elab seal viis liiki looduskaitsealuseid kalu. Kaitsealalt on leitud 844 liiki soontaimi, millest 40 on Lätis looduskaitse all, lisaks veel kolm Euroopa Liidu direktiividega kaitstavat taimeliiki.
Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal metsadest luitemetsad, läänetaiga, soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning lammi-lodumetsad.[7] Ka esinevad seal sinihelmikaniidud, põhjamaised lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidud, rannaniidud ning kuivad liivased rohumaad karbonaatsel mullal. Järv ise kuulub bentiliste mändvetikakooslustrega kalgiveeliste kesk- kunivähetoiteliste veekogude hulka.[8] Soodest esineb seal siirde- ja õõtsiksood, aluselist ja nõrgalt happeiist liigirikast madalsood ning lääne-mõõkrohu ja raudtarnakooslustega karbonaatset madalsood.[9] Randadel esineb üheaastase taimestuga esmaseid rannavalle, püsi-rohttaimestuga kivirandasid ning Läänemere põhja- ja keskosa püsirohttaimestuga liivarandasid.[10]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
