From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti NSV Sideministeerium moodustati vastavalt NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu korraldusele nr 1613 – 5. september 1940 ja vastavalt NSVL Side rahvakomissari käskkirjale nr 675 – 9. august 1940.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2022) |
 F. R. Kreutzwaldi tänav 12 hoone Tallinnas (2023) | |
| Asutatud | 1940 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1991 |
| Asukoht | F. R. Kreutzwaldi tänav 12, Tallinn |
11. septembril 1940. aastal moodustati NSV Liidu Side Rahvakomissariaadi Eesti Sidevalitsus[1].
Sideasjanduse ülevõtmiseks, mis kuulus endise Teedeministeeriumi Posti-Telegraafi-Telefonitalitusele ja Raadioringhäälingule Eesti NSV territooriumil, moodustati komisjon Eesti Sidevalitsuse ülema juhtimisel koos esindajatega Riigikontrollist ja endisest Teedeministeeriumist. NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 1940. aasta 5. septembri otsusega tehti Eesti Sidevalitsuse ülemale ülesandeks perioodiliste trükitoodete levitamise ja ekspedeerimise võrgu loomine Eesti NSVs. Vastavalt Eesti Sidevalitsuse ülema käskkirjale nr 3 – 13. septembril 1940 arvati Raadioringhääling Side Rahvakomissariaadi süsteemi, alluvusega otseselt Eesti Sidevalitsusele ja nimetati ümber Sidevalitsuse Raadiokeskuseks. 1. augustist 1940 nimetati posti-, telegraafi- ja telefoni talituse direktori kohusetäitjaks senine posti-, telegraafi ja telefoni talituse tehnikabüroo juhataja abi Vassili Laak[2], hiljem oli Eesti NSV Sidevalitsuse ülema kohusetäitja L. M. Štšedatovitš.
1941. aastal, Saksa okupatsiooniga katkes tegevuse ENSV Sidevalitsuse tegevus. Sidealane tegevus Eestis allutati Tallinna Postikomissarile (Postkommissar in Reval), kes omakorda oli allutatud Ida-ala Ülem-Postikomissarile (Generalpostkommissar Ostland). 1941-1942 töötas Eesti Vabariigi aegse struktuuri järgi Eesti Posti-Telegraafi-Telefoni Talitus, kuni 1942. aasta vahetusel tegevust alustanud Saksa Ametipostkontorid võtsid üle Eesti Posti-Telegraafi-Telefoni Talitusele alluvate asutuste asjaajamise[3].
Vastavalt NSV Liidu side rahvakomissari käskkirjale 2. veebruarist 1944 tegutses Eesti Sidevalitsus operatiivgrupina Leningradis. Eestis jätkati tegevust 6. septembril 1944 kuni 24. septembril 1944, algul Võrus, seejärel Tallinnas.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 15. jaanuarist 1955 moodustati Eesti NSV Sideministeerium.
Vastavalt Eesti NSV Sideministeeriumi määrusele nr 504 24. september 1987 läksid 1. jaanuaril 1988 ministeeriumile alluvad sideettevõtted üle täielikule isemajandamisele. Eesti NSV Sideministeeriumi käskkirjaga nr 29 – 19. augustil 1988 alusel moodustati 1. oktoobril 1988 Ajakirjanduse Levitamise Valitsuse "Ajakirjanduslevi" vabariikliku agentuuri ja "Ajakirjanduslevi" Tallinna Linna Agentuuri baasil isemajandav tootmiskoondis "Eesti Ajakirjanduslevi" iseseisev ettevõte juriidilise isiku õigustes.
Vastavalt Eesti Vabariigi 16. aprilli 1991 seadusele[4] Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimise ja Eesti Vabariigi Sideministeeriumi likvideerimise ja tema funktsioonide, ülesannete ja õiguste ning vara üleandmise kohta lõpetati Eesti Vabariigi Sideministeeriumi ja tema halduses olevate ettevõtete tegevus 31. mail 1991 ministeeriumi käskkirjaga nr 27. Sideministeerium ja Transpordiministeerium nimetati reorganiseerimisel ümber Transpordi- ja Sideministeeriumiks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
