Kirjandusfestival Eesti Kirjanik (ka Aasta Kirjanik) on alates 2010. aastast augustis Alatskivil Liivi Muuseumis toimuv kirjandusfestival.
Kuni 2014. aastani oli üritus eeskätt aasta kirjaniku valimise konkurss, mida korraldasid ja viisid läbi teadlaskollektiiv Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Juhan Liivi Klubi.[1]
Aastast 2015 on tegemist kahepäevase eesti nüüdisproosale keskenduva festivaliga, mille raames antakse muu hulgas välja kirjandusauhinda Eesti Kirjanik. Festivalil esineb kümmekond tuntud autorit, kes kohtuvad kirjandushuvilistega. Festival on toimunud Liivi Muuseumi, Juhan Liivi Klubi ja Raadio Ööülikooli koostöös.[2][3]
Festivalidel on igal aastal erinev alateema.
2015. aastal toimus festivalil Raadio Ööülikooli avalik salvestus "Koht kui aeg". Jan Kaus rääkis sisemisest ja välimisest ruumist ning kirjeldas oma nägemust, kuidas inimeste mälestused ning unistused annavad ruumile tähenduse. Kohatunnetust oma uudisteostes avasid teisedki festivalil osalejad: Mika Keränen, Indrek Koff, Vahur Afanasjev, Kaur Riismaa, Jüri Kolk, Jaan Malin, Andrei Hvostov ja Mudlum. Tuuli Roosma ning Arbo Tammiksaar pajatasid elust Siberis vissarionlaste kogukonnas. Vestlusi kirjanikega juhtisid Mari Niitra ja Kristjan Piirimäe.[4]
2016. aastal kandis festival alapealkirja "Oma-müüt". Vaatluse all olid nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti ka tegelaste ning autorite eneste kuvandid.[5]
2017. aastal oli festivali alateema "Kestmine".[6]
2018. aastal oli kirjandusfestivali fookuses lugeja, seetõttu autasustati ka teraseid lugejaid.[7]
2019. aasta festivali alateema oli võimalikud ja võimatud tulevikud. Aasta kirjaniku auhinna võitnud Andrei Hvostov sai auhinnaks tühjade lehtedega raamatu ja Mihkel Kunnuse korralduse kirjutada "Tõe ja õiguse" VI osa.[8]
2020. aasta festivali alateema oli „Hea elu“. Eesti aasta kirjaniku auhind pälvis Susan Luitsalu. Žürii liikmete Mari Niitra ja Mihkel Kunnuse sõnul on Luitsalu teose "Ka naabrid nutavad" puhul tegu ajakajalise sissevaatega tänapäeva Eesti keskklassi argipäeva ja väärtushinnangutesse: „Raamat näitab elegantselt fassaadide taha – ja see vaatepilt ei pruugi olla meeldiv. Luitsalu paljastab halastamatult tõusiklust ja naabrist parem olla tahtmist, aga ka perevägivalda ja küberkiusamist.“[9] Auhinnaks sai Luitsalu kvaliteetse ratsapiitsa.
2021. aasta festivali alateema oli "Kirjanduse silmad".[10]
- 2010 – Vahur Afanasjev, "Kastraat Ontariost"
- 2011 – auhinda ei antud
- 2012 – Meelis Friedenthal, "Mesilased"[11]
- 2013 – Urmas Vadi, "Tagasi Eestisse"[12]
- 2014 – Elo-Maria Roots, "Vaimude jaam"[13]
- 2015 – Jan Kaus, "Ma olen elus"[4]
- 2016 – Kai Aareleid, "Linnade põletamine"[5]
- 2017 – Mihkel Mutt, "Eesti ümberlõikaja" ja "Mõtted"[6]
- 2018 – Eva Koff, "Sinine mägi"[7]
- 2019 – Andrei Hvostov, "Kirjad Maarale"[8]
- 2020 – Susan Luitsalu, "Ka naabrid nutavad"[14]
- 2021 – Eva Koff, "Kirgas uni"
- 2022 – Kiwa, "Kummiliimiallikad"[15]
- 2023 – Lilli Luuk "Minu venna keha"[16]
- 2024 – Urmas Vadi “Kuu teine pool”
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
