eesti kirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
Kaur Riismaa (sündinud 24. märtsil 1986 Tartus)[1] on eesti kirjanik.
Riismaa on lõpetanud Tartu Descartes'i Lütseumi ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi, osaledes mõlema kooli teatrites[2][3] näitleja ja dramaturgi ning hiljem ka juhendajana.[4][5] Ta on lõpetanud ka Tartu Lastekunstikooli.[6] Kooli ajal avaldas Riismaa tekste kirjandusportaalides KLOAAK ja Poogen.[7] Kooliaegne kirjanduslik tegevus on kokku võetud intervjuus Poogen.ee häälekandjale Poogna Kratt.[8]
Aastail 2005–2010 õppis ta Tartu Ülikoolis semiootikat ja teoloogiat, tegutsedes samal ajal Tartu Üliõpilasteatris[9] ja lõpetades Drakadeemia[10] esimese lennu Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel 2009. aastal äramärgitud tööga "Tulvavesi vaatama", mida näidendivõistluse žürii esimees Toomas Kall pidas "lugemistekstina ülimalt nauditavaks".[11][12] Tema näidendi "M.P.T.T. ehk Mida Polnudki Tarvis Tõestada" lavastasid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala üliõpilased 2010. aasta kevadel.[13][14] 2010. aastal asus Riismaa õppima dramaturgiat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis Tiit Ojasoo kursusel.[15]
2012. aasta kirjandusfestivalil HeadRead lavastas ta kabareelavastuse eesti meesluulest ehk eesti macho-luule õhtu "Viimased halvad mehed",[16][17] Näidendi "Vanamõisa legendid" kirjutas ta Vanamõisa seltsimaja suvelavastuseks kirjutas[18][19] ning suvise detektiivnäidendi "Pulm" etendamiseks Õisu mõisas Viljandimaal koos Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastega.[20][21] Esimene töö Teatris Ugala oli Terry Pratchetti "Õed nõiduses" lavaletoomine koos lavastaja Sander Pukiga detsembris 2012. Kaur Riismaa oli lavastuse dramaturg.[22]
Kaur Riismaa debüteeris luuletajana ajakirjas Vikerkaar[23][24] 2010. aastal. Luuleaasta 2010 gallupis hinnati teda: "... erakordselt hea jutustamise ja tegelasloome anne. Ka paistab ta oma eakaaslaste seast silma suure empaatiavõime ja huviga ligimese ja tema elukäigu vastu. Need kaks on vägagi defitsiitsed omadused noorte luuletajate seas. Tema nime tasub lähiaastatel silmas pidada."[25] Samas toonis hinnangu leiab ka Loomingu aastaülevaatest, kus tema tekste hinnatakse kui "2010. aasta positiivsemaid üllatusi, ja seda just väljapoole suunatud ja uuriva luuletajapilgu tõttu. Riismaa huvitub aktiivselt teistest (ka tundmatuist) inimestest, püüab neisse sisse elada, ümber kehastuda, ja selle poolest on tegu erandliku nähtusega meie noorluules: inimene, kes tunneb huvi teiste inimeste vastu."[26]
Kaur Riismaa esikkogu "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" (2011, kirjastus Jumalikud Ilmutused) esitati nii Eesti Kultuurkapitali kirjanduspreemia kui ka Betti Alveri debüüdipreemia saamiseks ning autorit nimetati Eesti Ekspressi tulevikutäheks.[27][28] Kriitikute arvates "üllatab (kogu) oma mahukuse, sisukuse ja stiiliküpsusega"[29] ja et kirjutajal on potentsiaali "saamaks suureks eepiliseks kirjanikuks, kes käsitleb suuri, sajanditepikkuseid teemaplokke – olemaks Jaan Kross, Mats Traat või Ene Mihkelson."[30] Sama äratundmiseni on jõudnud muudki arvajad, et "noore autori esikkogu on tõeline avastus, võrratult sümpaatne elamus... On tunda matstraadilikku münti, paljud tekstid, küll pikemad ja arutlevamad, kui luule kohta sobib nii öelda, meenutavad nii pealkirjade kui ka sisu poolest "Harala elulugusid"."[31] Kirjutaja tekstide lähedust Mats Traadi Harala-sarja ja ka Hando Runneliga on märgatud rohkemgi, "erinevate kõnelejate väljajoonistamise keerulist kunsti" rõhutades.[32] Märkamata pole jäänud, et "luulekogu läbiv mure keele ja rahvuse püsimise pärast on seotud eelnevalt vaadeldud väljarännete ning teistsuguse elukorralduse pealetungiga. Olgu siis tegemist pealesunnitud või vabatahtliku lõimumisega võõrasse kultuuri. Sõja hirmus kodumaalt põgenemine, küüditamine või lihtsalt soov lahkuda jõuavad Riismaa luuletustes samuti lugejateni."[33]
Ajakirja Vikerkaar tavapärases "Kirjandusaasta 2012" gallupis pälvis see kogu üheksast kriitikust kuue eelistuse, näiteks jõulises sõnastuses "Parim debüütraamat: "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". Küllalt juba "uussiiraste" virilast käsikiimlusest – tere tulemast vanaluiskamitele, kes mõistavad jutustada (teisi) inimesi!".[34] Sama veendunult kõlab luulevormis arvustus "Kui enamasti on debüütkogudes tsüklikaupa kõik, mis noor autor noore elu jooksul / mõtelnud, tundnud, aimanud, kartnud jne / siis siin on lood. / Eestlaste, ja ka teiste, elulood".[35]
Esimesed tõlked Riismaa luulest tegi vene keelde Igor Kotjuh ning need ilmusid kvartaliajakirjas "Воздушный змей" ("Tuulelohe").[36] Kaur Riismaa luuletusi on kasutatud Tallinna Linnateatri lavastuses "Keti lõpp" Luuletaja rolli elavdamiseks ning valik luuletusi leidub ka lavastuse kavalehel.[37][38][39]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
