Daniel Dennett

Daniel Clement Dennett (28. märts 1942 Boston – 19. aprill 2024) oli USA filosoof, üks juhtivaid vaimufilosoofe.

Elulugu

Dennett õppis Harvardi ülikoolis ja Oxfordi Ülikoolis.

Ta oli Tuftsi Ülikooli filosoofiaprofessor ja tunnetusteaduse keskuse direktor.

Intentsionaalsus

Pikemalt artiklis Intentsionaalsus

Intentsionaalsus on vaimunähtuste suunatus. Näiteks mõte, et p, on suunatud p-le.

Kvaalideeliminativism

Dennett küsib: miks ei peaks teadvus olema neuro- ja tunnetusteadusega jäägitult seletatav? Üks klassikaline probleem on vaimuseisundite elamus- ehk kogemussisu (kvaalid). Kui endale nõelaga näppu torgatakse, siis ei teki mitte ainult teatud ajuprotsessid ning lõpuks teatud käitumine, vaid see on ka valus (valutunne on kvaal). Asjaolu, et see on valus ning nimetatud ajuprotsessid ei leia aset ilma samaaegse valuaistinguta, viivad Dennetti järelduseni, et iga teadvuseelamus on seotud mingi neuraalse protsessiga. Dennett viitab kvaalide probleemile, nagu selle on püstitanud näiteks Thomas Nagel, Joseph Levine ja David Chalmers.

Enamik naturalistlikult meelestatud filosoofe vastab kvaalide probleemile püüdega näidata, miks teatud läbielamine (kogemus) koosneb teatud ajuprotsessidest, funktsionaalsetest seisunditest või muust taolisest. Dennett aga leiab, et kvaalide probleem on pseudoprobleem. Ta püüab näidata, et kvaalide mõiste ei ole koherentne. Üks tema keskne argument põhineb verifikatsionismil: et kvaalide kohta käivate väidete tõeväärtust pole põhimõtteliselt võimalik kindlaks teha, siis puudub neil väidetel tähendus.

Kas masinad mõtlevad?

Artiklis "Can machine think?" (1985) väidab ta, et Turingi test on piisavalt tugev mõtlemisvõime test.

Naturalistlik vaade inimesele

"Inimene on looduslik olend, kes on evolutsiooni käigus tekkinud loomade maailmast." See on Dennetti järgi "Darwini ohtlik idee" (1995), mis sunnib meid vaatama inimesele naturalistliku pilguga. See tähendab, et inimese olemuses ei ole midagi mõistatuslikku, midagi sellist, mida loodusteadused põhimõtteliselt seletada ei saaks. Seetõttu etendab evolutsiooniteooria ka inimese käitumise ja mõtlemise seletamisel keskset osa. Et kultuuriline evolutsioon ei ole seletatav geeni valikuga, on Dennett saanud üheks tuntumaks meemimõiste pooldajaks. Meemid on Dennettil geenide analoogid kultuurilises evolutsioonis.

Vaimufilosoofias on Dennettile vastu väidetud, et loodusteadused ei saa seletada inimese vaimu, eriti teadvust. Suur osa Dennetti mõtlemisest on pühendatud katsele seda vastuväidet kummutada.

Dennett kuulutas end ateistiks. Ta ei olnud ateismis siiski täiesti kindel, vaid sama kindel kui teistes väidetes (näiteks Russelli teekannu mitteolemasolus).^[1]

Peale selle kuulus Dennett bright-liikumisse, kuhu kuuluvad naturalistliku maailmapildiga inimesed. Kui see mõiste aastal 2003 kasutusele võeti, kirjutas Dennett ka ajalehte New York Times artikli "The Bright Stuff". Artikkel algab sõnadega: "Meile, bright'idele on aeg küps oma maailmavaadet tunnistada. Bright on naturalistliku maailmapildiga inimene, kes on üleloomulikust vaba. Meie, bright'id ei usu kummitustesse, haldjatesse ega lihavõttejänesesse – ega Jumalasse."

Tunnustus

2001 Jean Nicod' auhind
2007 Atheist Alliance Internationali Richard Dawkinsi auhind
2012 Erasmuse preemia

Isiklikku

Daniel Dennett oli abielus Susan Bell Dennettiga. Neil on kaks last.

Publikatsioone

Raamatud

"Content and Consciousness", 1969, London: Routledge & Kegan Paul and New York: Humanities Press.
"Brainstorms: Philosophical Essays on Mind and Psychology", 1978, Montgomery, VT: Bradford Books and Hassocks.
Mind's I: Fantasies and Reflections on Self and Soul, 1981, toimetaja koos Douglas R. Hofstadteriga, New York: Basic Books.
Elbow Room: The Varieties of Free Will Worth Wanting, 1984, Cambridge, MA: Bradford Books/MIT Press.
The Intentional Stance, 1987, Cambridge, MA: Bradford Books/MIT Press.
Consciousness Explained, 1991, Boston: Little, Brown.
Darwin's Dangerous Idea: Evolution and the Meanings of Life, 1995, New York: Simon & Schuster.
Kinds of Minds, New York, Basic Books, 1996.
"Brainchildren - Essays on Designing Minds", MIT Press, Bradford Book, 1998.
Freedom Evolves, Allen Lane Publishers, 2003.
"Sweet Dreams. Philosophical Obstacles To A Science Of Consciousness", MIT Press, Bradford Book, 2005.
Breaking the Spell: Religion as a Natural Phenomenon, Viking Books, 2006

Artikleid

Ludwig Wittgenstein: He began by trying to reduce all mathematics to logic and ended by finding most metaphysics to be nonsense, Time

Viited

[1]
"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 3. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Dennett and His Critics: Demystifying Mind, Bo Dahlbom (toim). Philosophers and Their Critics. Oxford: Blackwell, 1993
Dennett's Philosophy: A Comprehensive Assessment, Don Ross, Andrew Brook, David Thompson (toim). Cambridge, Mass.: MIT Press, 2000.
On Dennett, John Symons, Wadsworth Philosophers Series. Belmont, California: Wadsworth, 2000
Daniel Dennett, Andrew Brook (toim), Don Ross Cambridge University Press, 2002
Daniel Dennett, Matthew Elton, Polity Press, 2003

Välislingid

[1] [1]
"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 3. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]