Cserhát
From Wikipedia, the free encyclopedia
Cserhát on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust. Mäestik asub Pesti ja Nógrádi komitaadis. Keskosa moodustavad metsaga kaetud mäed, lõuna- ja põhjaosa aga künkad. Mäestiku põhjapiiriks on Ipoly jõe org. Kõrgus kuni 654 meetrit (Naszály).
Slovakkia poolele jääv mäestiku osa kannab nime Cerová kõrgustik. Lõunas läheb mäestik üle Gödöllő küngastikuks.
Kuna Cserhát asub kõrgemate Börzsöny ja Mátra mägede vahel, on sealne kliima suhteliselt kuiv. Varem katsid kogu mäestikku tammikud ja tamme-valgepöögi segametsad. Maha raiutud tammikute asemel on hakanud kasvama robiiniad ja must mänd.
Mäestikus on kaks maastikukaitseala, mis alluvad Büki rahvuspargile.[1] Seal asub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Hollókö küla.[2]
Erinevalt kõrvalasuvatest Börzsöny ja Mátra mägedest pole see mäestik vulkaanilise tekkega – valdav osa sealsetest kivimitest on oligotseenist pärinevad settekivimid. Vulkaanilisi kivimeid leidub mäestiku idaosas ja mingil määral ka mäestiku keskosas.[3]
Mäestik asub ALCAPA mikrolaamal, mis oli triiase ajastul osa Aafrikast.
Vanimad sealsed kivimid on Triiases moodustunud paas ja dolomiit, millest on moodustunud mägismaa kõrgeimad tipud. Seejärel meri taandus ja uued settekivimid hakkasid moodustuma eotseeni lõpus, kujunedes seejärel seal kuni Miotseeni alguseni. Miotseenis kujunes sealne piirkond laguuniks, kuhu kandus ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt liiva ja milles tekkis mergel.[4]
Umbkaudu 20 miljonit aastat tagasi hakkasid seal tegutsema vulkaanid, ehkki väiksema intensiivsusega kui ümbritsevatel aladel. Suur osa sealsest loodusest mattus vulkaanilise tuha alla; osalt on see vaadeldav Ipolytarnóci fossiilikaitsealal.[5] Valdavaks purskekivimiks on rüoliit, ent esineb ka andesiiti. Suur osa magmast maapinnale ei jõudnud, vaid moodustas lakoliite ja daike. Pliotseenis tekkis seal veidi ka basalti.
Järgnevalt kujundasid sealse maastiku jõed, mille voolu kujundasid vulkaanilise aktiivsuse ajal tekkinud lõhed ja rikked.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
