Corpus Hippocraticum

"Corpus Hippocraticum" ('Hippokratese korpus') on Hippokratesele omistatud teoste kogumik. Uurijate arvates on enamik, kui mitte kõik neist teiste autorite kirjutatud.

"Magni Hippocratis medicorum omnium facile principis, opera omnia quae extant", 1657

Enamik neist on kirjutatud ajavahemikus 430–330 eKr.^[viide?] Need koguti kokku 3. sajandi keskel eKr Aleksandrias.^[viide?]

Autorsus

Juba antiikkommentaatorid, sealhulgas Galenos, panid tähele kogumiku mitmekesist stiili ja vastuolusid. Nad oletasid, et Hippokrates elas kaua ning kirjutas osa teoseid noorena.^[viide?] Teiste arvates sisaldab kogumik ka seitsme Hippokratese sugulase ja hõimlase, sealhulgas poegade Thessalose ja Drakoni ning väimehe Polybose kirjutisi.^[viide?]

Hippokratese teosteks peetakse neist 8 kuni 18.^[viide?] Järgnevas nimekirjas on tähtedega L, D, P ja N märgitud teosed, mida on pidanud vahetult Hippokratesele kuuluvateks vastavalt Émile Littré, Karl Deichgräber, Max Pohlenz ja Wilhelm Nestle.

Mõne uurija hinnangul ei ole Hippokratese autorsus aga ühegi teose puhul tõestatud.^[1] Tekstid korpuses pärinevad laiast ajavahemikust, mis algab Hippokratese kaasajast ja tema kooli tegutsemisajast ning hõlmab mitu sajandit ja väga erinevaid vaateid. Hollandi meditsiiniloolane Franz Zacharias Ermerins tuvastas korpuses vähemalt 19 autorit.^[2] Samas on need mitmekesised teosed olnud juba antiikajast käibel Hippokratese nime all.

See tekstikogu võib pärineda Kosi saare raamatukogust või olla koostatud 3. sajandil eKr Aleksandrias. Samas sisaldab see teoseid väljastpoolt Kosi meditsiinikoolkonda, näiteks Knidose koolkonnast.^[3][4]

Hippokrtatese korpuse tekstidest on säilinud vaid osa. Kaotsiläinud teostele leidub viiteid säilinud teostes.^[5] Mõningaid teoseid tuntakse üksnes kreeka algupärandist teistesse keeltesse tehtud tõlgetena. Kuna tõlke kvaliteeti ja täpsust ei saa originaalita hinnata, on nende autorit raske kindlaks määrata. "Hipokraatilisi" tekst leidub araabia, heebrea, süüria ja ladina keeles.

Teosed

Hippokratese korpusesse kuuluvad järgmised teosed:

Eetika ja deontoloogia

1. Vanne (L)
2. "Seadus" (L)
3. "Arstist"
4. "Sündsusest"
5. "Manitsus"

Üldmeditsiin

6. "Kunstist"
7. "Vanaaegsest meditsiinist" (L)

Meditsiiniteooria. Anatoomia. Füsioloogia. Patoloogia.

8. "Anatoomiast"
9. "Südamest"
10. "Lihast"
11. "Näärmetest"
12. "Luude loomusest"
13. "Inimese loomusest" (D)
14. "Spermast"
15. "Lapse loomusest"
16. "Haigustest". 4 raamatut
17. "Toidust"
18. "Mahladest" (D)
19. "Tuultest"
20. "Kriisidest"
21. "Kriitilistest päevadest"
22. "Seitsmikest"
23. "Õhust, vetest ja maakohtadest" (L, D, P, N)

Dietoloogia

24. "Dieedist" (N)
25. "Dieedist ehk unenägudest"

Prognostika

26. "Prognostika" (L, D, P, N)
27. "Kosi prognoosid"
28. "Ennustused"

Eripatoloogia ja teraapia

29. "Epideemiad" (L, D, P, N)
30. "Dieedist ägedate haiguste korral", 1. raamat (L)
31. "Dieedist ägedate haiguste korral", 2. raamat
32. "Kannatustest"
33. "Haigustest", 3 raamatut
34. "Sisemistest kannatustest"
35. "Pühast haigusest" (D, P, N)
36. "Kohtadest inimeses"
37. "Vedelike tarvitamises"

Kirurgia

38. "Arstikabinetist"
39. "Luumurdudest" (L, D, P, N)
40. "Liigeste paigaldamisest" (L, D, P, N)
41. "Raamat kangist" (L, D, N)
42. "Peahaavadest" (L)
43. "Haavadest ja haavanditest"
44. "Hemorroididest"
45. "Uuristest"

Silmahaigused

46. "Nägemisest"

Sünnitusabi ja günekoloogia

47. "Tütarlaste haigustest"
48. "Naiste loomusest"
49. "Naistehaigustest"
50. "Viljatusest"
51. "Üleviljastamisest"
52. "Seitsmekuisest lootest"
53. "Kaheksakuisest lootest"
54. "Embrüotoomiast"

Lastehaigused

55. "Hammaste tulekust"

Kokkuvõte kõigist harudest

56. "Aforismid" (L, N)

Biograafilised legendid

57. Kirjad
58. Ateenlaste dekreet
59. Kõne ohvrialtari juures
60. Thessalose kõne saatkonnast ateenlaste juurde

Herakleitose-mõjulised teosed

Teosed "Dieedist" ja "Toidust" on tugevasti mõjutatud Herakleitosest ja sisaldavad isegi otselaene. Need sõnastavad mõned Herakleitose ideed järsemal ja leppimatumal kujul. Lauses "liigub kõik, nii jumalik kui ka inimlik, kord üles, kord alla, vaheldumisi" (С 1. 5) on veel tunda Herakleitose "mõõte" ja edasi tulevadki jutuks taevaliikumiste maksimumid ja miinimumid. Vastandite kokkulangemise seadus sõnastatakse järsult ja abstraktselt ning seda demonstreeritakse süstemaatiliselt eri eluvaldkondades, sealhulgas ennustus-, kingsepa, puusepa- ja parkalikunstis, mis on võimalikud ainult tänu vastandite ühitamisele.

Teosed eesti keeles

• "Pühast haigusest" (katkend). Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein – Vanakreeka kirjanduse antoloogia, Tallinn: Kirjastus Varrak 2006, lk 278–280
• "Inimese olemusest". Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein – Akadeemia 2016, nr 12, lk 2099–2111

Viited

1. Singer, Charles; Underwood, E. Ashworth (1962). Short History of Medicine. New York and Oxford: Oxford University Press, lk 27
2. Tuke, John Batty (1911). "Hippocrates". In: Chisholm, Hugh. Encyclopædia Britannica. 13 (11th ed.). Cambridge University Press. pp. 517–519., p. 518.
3. Margotta, Roberto (1968). The Story of Medicine. New York: Golden Press, p. 64
4. Martí-Ibáñez, Félix (1961). A Prelude to Medical History. New York: MD Publications, Inc. Library of Congress ID: 61–11617, pp. 86–87
5. Gillispie, Charles Coulston (1972). Dictionary of Scientific Biography. VI. New York: Charles Scribner's Sons, p. 420.

Kirjandus

• G. Р. Weygoldt. Die Pseudo-Hippokratische Schrift Περì Διαίτης. – Neue Jahrbücher für Philologie und Pädagogik, 125, 1882, lk 161–175.
• J. Ilberg. Studia Pseudhippocratica, Leipzig 1883, väitekiri.
• Carl Fredrich. Hippokratische Untersuchungen, Berlin 1899.
• Hermann Diels. Hippokratische Forschungen. – Hermes, 1910, XLV, lk 125–150; 1911, XLVI, lk 261–285.