From Wikipedia, the free encyclopedia
Christoph Adam von Richter (vene keeles Кристоф Адам (Христофор Адамович) фон Рихтер) (27. mai 1751 – 3. jaanuar 1815 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Ta oli Sidgunda mõisniku Liivimaa rüütelkonna sekretäri ja õuekohtu assessori Christoph von Richteri (1713–1762) ja tema abikaasa Hedwig Beata von Richteri (1730–1810) poeg.[1]
1771. aastal immatrikuleeriti ta Göttingeni ülikooli, kus õppis õigusteadust. 1774. aasta paiku sai temast Liivimaa rüütelkonna sekretär, kellena oli tegev 1786. aastani. Selles ametis oli ta 1779. ja 1785. aastal rüütelkonna esindaja Peterburis.
1784−1786 oli ta Liivimaa ökonoomiadirektor.[2] 1787. aastal oli ta Tallinna südametunnistuskohtu aadlikust assessor.[3] Riiginõunikuks tõusnuna oli ta 6. jaanuarist kuni 12. septembrini 1797 Liivimaa viitsekuberner ja seejärel kuni 29. augustini 1808 Liivimaa tsiviilkuberner.[4] 1799. aastal sai tõeliseks riiginõunikuks ja 1808. aastal nimetati Venemaa keisririigi senaatoriks. Lõpetas karjääri salanõuniku auastmes. Teda autasustati Püha Anna I klassi ordeniga.
1802. aastal oli ta üks Liivimaa Maakrediidiseltsi asutajatest.[2] 1792. aastal valiti Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmeks, olles üks asutajaliikmetest.[5]
Ta abiellus 1777. aastal vabapreili Margaretha Dorothea von Budbergiga (1759–1809), kes oli vabahärra Liivimaa maamarssali Leonhard Johann von Budbergi (1727–1796) ja Margaretha Dorothea von Trautvetteri tütar (1715–1786)[6][7] Abielust sündisid:
Tema emapoolne vanaisa Christoph Adam von Richter (1694–1758) oli Eestimaa maanõunik ja Uuemõisa mõisnik Haapsalu juures,[8] ning isapoolne vanaisa Otto Christoph von Richter (1678–1729), Liivimaa poliitik ja maamarssal 1717–1721.
Richterile kuulus märkimisväärne maavaldus. Oma isalt päris ta sugukonnamõisa Sidgunda (Siggund), mis kuulus perekonnale aastatel 1598−1920. Lisaks sellele jättis isa talle veel Šķiliņi ja Elmji (Adamshof) mõisad. Lisaks pärandile laiendas Richter neid maavaldusi veelgi. 1780. aastal kuulus talle Iļķēni (Hilchensfähr) mõis. 1795. aastal pantis ta kompleksi, mille koosseisu kuulusid Cesvaine (Schloß Sesswegen), Aizkuja (Aiskuje), Bučauska (Butzkowsky), Kraukļi (Gravendahl), Birzi (Modohn) ja Lode (Lohdenhof) mõisad; aastal 1806 kirjutati need tema pärusvalduseks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.