Eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja -kriitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Bernhard Linde (4. aprill 1886 Järvakandi vald, Harjumaa – 23. august 1954 Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.
Lõpetas 1927. aastal Tartu Ülikooli slaavi filoloogina.
Aastatel 1912–1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914–1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja. 1920–1924 töötas kirjastuse Varrak juhatajana ning 1944–1949 Tallinna Polütehnilise Instituudi keelekateedri juhatajana.
30. septembril 1926 mõisteti Bernhard Linde võõra vara omandamise ja raiskamise eest kolmeks kuuks vanglasse[1].
1951. aastast oli stalinliku terrori ohvrina vangis, kust vabanes 1954. aastal surmahaigena.
Avaldanud jutustusi, esseid, biograafiaid, reisivesteid, kirjandus-, kunsti- ja teatriarvustusi ja tõlkeid (poola keelest Józef Piłsudski, Władysław Reymont, Wacław Sieroszewski, Ferdynand Goetel; saksa keelest Hermann Sudermann, prantsuse keelest Honoré de Balzac; inglise keelest John B. Gough; vene keelest Lev Tolstoi, Konstantin Stanislavski; ukraina keelest Ivan Franko; tšehhi keelest Jaroslav Hašek, Karel Vanek, František Langer; soome keelest Eino Leino; mitmed novellistid sloveeni, serbia ja horvaadi keelest). Lisaks toimetas ka mitut teost ja kirjutas ülevaate "Noor-Eesti kümme aastat" (1918, uustrükk: LR 2005, nr 1–2, järelsõna: Jaanus Kulli).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.