Bekkeri sadam
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bekkeri sadam (sadama kood: EE BEK) on sadam Tallinnas Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Piirivalvesadama ja Meeruse sadama vahel.
Sadama territoorium hõlmab 141 171 m2 maa-ala ja 336 300 m2 veeala. Sadamas on neli kaid üldpikkusega 620 m. Suurim sügavus kai ääres on 7,5 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 140 m, laius 22 m, süvis 6,5 m. Sadamas asub T-kujuline sadamasild lainekaitse muuliga, mille laius on 20–24 m, kaiseina pikkus on 280 m. Välja on ehitatud 4 kaid. Kai nr. 1 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus 8 m. Kai nr. 2 ja 3 kokku on 280 m pikk, maksimaalne sügavus 6 m. Kai nr. 4 on korras, 170 m pikk, maksimaalne sügavus kai ääres on 6 m.
Bekkeri sadama operaator on 1997. aastast OÜ Tallinna Bekkeri Sadam (kontor, Kopliranna tänav 49, kauba vastuvõtt ja -väljastamine, Marati tänav 14), endise ärinimega OÜ Rasmusson[1]. Meeruse ja Bekkeri sadama omanik oli ärimees Endel Siff. Bekkeri sadam kaubasadam, kus laaditakse ja pakutakse laoteenust puistekaupadele.
Bekkeri sadama territooriumil asuvad põhilised hooned: tehasehoone[2] 9500 m2, mida kasutatakse laona, kahekorruseline haldushoone 2450 m2, viilhall autoremonditöökoda, slipp[3] koos endise kasarmuhoonega.
.jpg)
.jpg)
Sadama territooriumile tuleb raudteeharu pöörangust nr. 350 pikkusega 1 km ja on autotranspordi juurdepääs on Kopli, Marati ja Ankru tänavalt.
Sadam rajati aastatel 1912–1913 Bekkeri laevatehase sadamaks[4].
Eesti Vabadussõja järel 1920. aasta talvel ja järgneval kevadel asusid Bekkeri laevatehase töölisbarakkides Vene Loodearmee laatsaretid.
Pärast Esimese maailmasõja lõppu hääbus Eestis materjalimahukas metallitööstus. Bekkeri tehase suuri hooneid hakkas kasutama tärkav Eesti ettevõtlus. 1923. aastal algas sadama hoonetes Kopli eksporttapamajas tegevus, põhitoodanguks oli peekon, mida eksporditi peamiselt Inglismaale. Endise laevaehitustehase ruumides tegutses 1925. aastal kuus ettevõtet, nende seas oli 60 töötajaga AS „Lihaprodukt“, vorstivabrik ja tapamaja, W. Minkwitzi seebivabrik oma 4 töötajaga, paar saeveskit.
1925. aastast kasutati Bekkeri sadamat puidu väljaveoks. Bekkeri sadam kandis ametlikult Kopli I sadama nime, sadamal oli 610 meetrit kaisid, 7246 m2 ladusid ja 700 tonni õlitsisterne, vee sügavus sadamas oli 5,2–5,8 m. Algaastail veeti siit välja ümarpuitu ning alates 1930. aastate algusest vedelkütust.
Hoonetes asusid tööle kummitoodete Põhjala tehas, mis 1932. aastani asus Vene-Balti laevatehase ruumides, seejärel koliti Bekkeri laevaehituse töökoja ja sepikoja hoonetesse ja 1932. aastast Kopli as. 84[5] hoones Johannes Lorupi laienenud Meleski klaasivabriku klaasitööstus (Johannes Lorupi klaasi- ja kristallivabrik)[6].
1934. aastal müüs Põhja-Lääne Metallurgia, Mehaanika ja Laevaehituse Tehaste AS kogu endise laevatehase kinnis- ja vallasvara võlgade katteks riigile ning endised tehasehooned renditi mitmesugustele ettevõtetele (AS Textiil Riidevabrik, Eesti Raadiotööstus jne). 1935. aastal lammutati sadamas, tehase tornkraana, mis oli üle 35 m kõrge, mille tõstekraananokk ulatus 21 m, mis kindlustas tõstekõrgust kuni 30 m. Kraana maksimaalne tõstejõud oli 150 tonni.
Nõukogude piirivalvesadam
Nõukogude ajal paiknesid Bekkeri sadamas Nõukogude piirivalve piirivalvelaevad, Marati tänava Lorupi klaasitööstusest sai tehas Tarbeklaas, Põhjala tegutses kummitööstusena.
Nõukogude armee topograafilistel kaartidel (o42, 1:25 000) (1961, 1987) on tänast Bekkeri sadamat ja Meeruse sadamat kokku nimetatud Kopli Lõunasadamaks[7] (гавань Копли-Южная)[8]. Bekkeri sadam oli kuni Venemaa Föderatsiooni vägede lahkumiseni 1990. aastate algul NSV Liidu ja Venemaa piirivalvesadam. Sadamas tegutses sõjalaevastiku aluste remondiga tegelev ettevõte Leningradi Admiraliteedikoondise Balti Baas ehk ettevõte V-8434.
1991. aastal nn. Balti Baas võeti üle Eesti Vabariigi alluvusse ning moodustati RAS Balti Baas. Aastatel 1991–1997 haldas sadamat Balti Baas AS. Kuid veel 1992.–1993. aastal seisid sadamas Vene piirivalvelaevad ja Eesti riigilaevadel ei lubatud sadamasse siseneda.
Kaubasadam
1999. aastal toimus Marati tänava raudtee-ehitustöödel konflikt, millesse oli kaasatud Kaitseliidu Harju malev. Omandivaidluses Bekkeri sadama ühe haldaja, Kaitseliiduga koostööleppe sõlminud OÜ RasmusSoni palvel käskis Benno Leesik Harju maleva kaitseliitlastel laupäeva õhtul sulgeda Marati tänav ja asuda julgestama üle tee rajatava raudtee ehitamist.[9] 2000. aastal kavatses Teede- ja sideministeerium ja Siseministeerium loobuda kulukast Miinisadamast ja Veeteede ameti käes olnud Hundipea sadamast ja sõjasadama rajamist Bekkeri sadamasse[10] 2000. aasta alguses toimus sadamas Sifi firmade ja Vene naftafirma ONAKO ning selle sidusfirmade vahelises valdusvaidlused sh blokeeriti turvafirmaga Lilto teenindava personali sisenemist ONAKO kontorisse[11]
Meeruse sadam
2001. aastal omandas Rasmussoni omanikfirma AS Logman Invest 50 miljoni krooni eest pankrotistunud AS Astartale kuulunud endise Majaka kalurikolhoosi ja kõik selle territooriumil olevad hooned ja rajatised, teiste hulgas Meeruse sadama ja osteti Eesti Vesiehituselt ka 1,8 hektari suurune maatükk, mis eraldas endist Majaka kalurikolhoosi Bekkeri sadamast. Rasmusson OÜ plaanis lammutada nõukogudeaegsed amortiseerunud hooned ning ehitada asemele kaasaegne uute kaide, ladude, väljakute ning raud- ja maanteedega kaubasadam. Rasmusson vedas Bekkeri operaatorina puitu ja saematerjali, killustikku, suhkrut, jahu ja muud kuivlasti, Meeruse sadam oli renditud kaluritele[12].
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
