Bad Gastein

Bad Gastein
	Pindala: 171 km² (2018)
	Elanikke: 3980 (1.01.2018)
	Koordinaadid: 47° 7′ N, 13° 8′ E
	Valla asend Sankt Johann im Pongau ringkonnas

Bad Gastein ([baːt ɡasˈtaɪn]; varem Badgastein; lõunabaieri: Bod Goschdei) on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas. Asudes maalilises paigas Kõrg-Tauerni mäestiku kõrgorus, on see tuntud Gasteini kose ja paljude Belle Époque hotellihoonete poolest.

Quick Facts

Close

Bad Gastein asub ajaloolises Pongau piirkonnas; pindalaga umbes 171 km² on see suurim vald Sankt Johann im Pongau ringkonnas. See laiub piki ülemist Gasteini orgu Gastein Ache oja kallastel, mis on Salzachi jõe parempoolne lisajõgi. Org eraldab Kõrg-Tauerni Ankogeli rühma (idas) Goldbergi rühmast (läänes).

Linnakeskus asub Gasteini kosel, umbes 1000 m kõrgusel merepinnast. Seda iseloomustavad järskudele nõlvadele püstitatud arvukad ajaloolised mitmekorruselised hotellihooned.

Vallaosad on Badgastein, Böckstein ja Remsach. Valla lõunaosa kuulub Kõrg-Tauerni rahvusparki.

Transport

Gasteini orgu pääseb Tauerni raudteelt, mis on suur raudtee, mis kulgeb Schwarzach-Sankt Veitist (põhjas) üle Alpide peaaheliku läbi Tauerni raudteetunneli Spittal an der Drausse Kärnteni liidumaal (lõunas). Sagedased EuroCity ja InterCity rongid käivad piki seda marsruuti, ühendades Bad Gasteini ühel ringil paljude Austria linnadega, nagu Viin, Linz, Salzburg ja Graz.

B167 Gasteiner Straße maantee läheb samuti otse läbi Gasteini oru. Liiklus Lendi põhjapoolsest hargnemiskohast Salzachi orus möödub enne Bad Gasteini keskusse jõudmist madalamatest Dorfgasteini ja Bad Hofgasteini omavalitsustest. Kuid oru tipus Böcksteinis nõuab edasiminek lõunasse Mallnitzisse Kärntenis autode paigutamist süstikrongile (Autoverladung) lühikeseks reisiks läbi Tauerni tunneli.

Spaa ja teraapia

Nimi "Bad" tähendab spaad, peegeldades linna ajalugu tervisekuurordina. Kohalik Heilstolleni (tervisetunnel) kuum allikavesi tõi linnale varajase kuulsuse. Paracelsus (1493–1541) uuris allikavett selle saladuste avastamiseks. Marie Curie (1867–1934) ja Heinrich Mache (1876–1954) aitasid avastada, et see sisaldas radooni, ja pärast seda hakati linnas praktiseerima radooniteraapiat.

Radooni inhalatsiooniteraapia Gasteiner Heilstollenis algas hõbedakaevurite anekdootlike kogemuste täiendava uurimise tulemusena, kes märkasid erinevate haiguste, sealhulgas artriidi, sümptomite paranemist. Eriti liigesejäikusliku lülipõletiku (tuntud ka kui Behterevi tõbi) ravimisel Heilstollenis nähti positiivseid tulemusi. Siiski on väga vähe empiirilisi tõendeid radooni sissehingamise kasulikkuse kohta. Näiteks üks vähestest uuringutest, millega testiti anküloseeriva spondüliidi raviprotseduuride efektiivsust, ei leidnud statistiliselt olulist erinevust rühma vahel, kes veetis kolm nädalat Bad Gasteinis, ja rühmas, kes veetis kolm nädalat teises spaas ilma radooni inhalatsiooniteraapiata.

Kauge oru asustasid Baieri talupojad 9. sajandil; põllunimed kõige kõrgemates lõunaosades tähistavad ka karantaanide (slaavi) kolonisatsiooni. Gasteini on esmamainitud kui Gastuna 963. aasta dokumendis, kui ala kuulus Saksa Baieri hõimuhertsogkonnale. See oli algselt alpi põllumajanduse ja kullakaevandamise piirkond ning iidse kaubatee koht, mis ületas Kesk-Ida-Alpide peaaheliku. 1297. aastal müüsid hertsog Otto III ja tema vend Stephan I, mõlemad suurtes võlgades, selle Salzburgi vürstlikele peapiiskoppidele. Juba umbes 1230. aastal viitas minnesinger Neidhart von Reuental oma keskülemsaksakeelses luuletuses "Die Graserin in der Gastein" kuumaveeallikatele; spaad on külastanud nii Habsburgist keiser Friedrich III kui ka renessansiajastu arst Paracelsus.

19. sajandil muutusid Bad Gasteini veed moodsaks kuurordiks, mida külastasid nii Euroopa monarhid kui ka rikkad ja kuulsad. Mõned mineviku märkimisväärsemad külalised olid Austria keisrinna Elisabeth (Sissi) ja Saksa keiser Wilhelm I koos oma kantsleri Otto von Bismarckiga, samuti juhtiv India rahvuslane Subhas Chandra Bose, Bulgaaria tsaar Ferdinand I, Iraagi kuningas Fayşal I, Saudi Araabia kuningas ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd ja Iraani viimane šahh Moḩammad Reẕā Pahlavī, töösturid nagu Wilhelm von Opel ning kunstiinimesed nagu Heinrich Mann, Robert Stolz ja William Somerset Maugham. 14. augustil 1865 kirjutas Bismarck koos Austriaga alla Gasteini konventsioonile, mis käsitles Schleswigi ja Holsteini provintside ühishaldust pärast Teist Schleswigi sõda.

Helilooja Franz Schubert lõi Bad Gasteinis oma klaverisonaadi D-duur ja kunagi arvati, et ta visandas 1825. aasta augustis ja septembris seal viibise ajal Gmunden-Gasteini sümfoonia. Kuigi viimase kohta pole ilmselt ühtegi partituuri säilinud, on seda sageli identifitseeritud 9. sümfooniaga.

Massiturismile andis tõuke Tauerni raudteejaama avamine 1905. aastal. 1960. aastatel kaotas kuurort oma senise populaarsuse ja paljud endised hotellid seisavad tühjalt. Viimase paari aasta jooksul renoveeris Bad Gastein oma Felsentherme ja kongressikeskuse.

Huviväärsused

Nikolauskirche
Katoliiklik kihelkonnakirik
Gletschermühlen
Felsentherme
Gasteiner Heilstollen
Gasteiner Heimatmuseum im Haus Austria

Traditsioonid

Bad Gasteinil on elujõulised paganlikud traditsioonid, millest osa on üle võetud roomakatoliku traditsioonidesse. Üks näide eelkristlikest Alpi traditsioonidest on Krampus, mis on nüüd vastu võetud Püha Nikolause üheks kaaslaseks.

Veeprotseduuride kõrval on linn populaarne talispordialade harrastamiseks. Bad Gastein korraldas 1958. aasta maailmameistrivõistlused mäesuusatamises ning on regulaarselt lumelauasõidu maailma karikasarja etapi toimumiskoht. Bad Gasteini ja Bad Hofgasteini suusakuurordid on osa suuremast Ski Amadé võrgustikust, see sisaldab mõõdukat kuni head suusatamist/lumelauasõitu, rohkete tool- ja gondeltõstukitega. Paljud nõlvadel asuvad rajatised pakuvad sooja, toitu ja kangeid jooke.

2007. aastast toimub linnas iga-aastane rahvusvaheline Gastein Ladies tenniseturniir, mis meelitab kohale tippmängijaid, näiteks on seal enne tipptennisistikarjääri lõpetamist osalenud Julia Görges.

Dorothea Hochleitner (1925–2012), mäesuusataja
Hans Eder (1927–2008), murdmaasuusataja
Franz Xaver Franzmair (1901–1988), hotelliomanik ja ehitaja, Bad Gasteini aukodanik
Hermann Greinwald (1927–1990), arst ja mäepäästearst
Fritz Gruber (* 1940), Gasteini allee koduloolane ja botaanik
Franz Schubert (1797–1828), helilooja
Karl Straubinger (1855–1924), meer (1882–1917), Bad Gasteini aukodanik
Georg Thomalla (1915–1999), saksa näitleja
Karl Heinrich Waggerl (1897–1973), kirjanik, Bad Gasteini aukodanik
Erwin Wexberg (1889–1957), individuaalpsühholoog, arst, Alfred Adleri õpilane
Eckart Witzigmann (* 1941), Austria meisterkokk, Bad Gasteini aukodanik
Maria Zittrauer (1913–1997), lüürik, Trakli auhinna laureaat 1952
Fjodor Šaljapin (1873–1938), laulja

[1]
Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
[2]
Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

[1] [1]
Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.

[2] [2]
Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

[1]

[2]