Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik^[1].

Eestis

Eesti alal on asehaldurid olnud järgmistel perioodidel^[1]:

Taani kuninga asehaldurid

• 1219–1346 Põhja-Eestis Taani ajal (nimetati kui: capitaneus);
• 1573–1645 Saaremaal Taani ajal, Taani asehaldurid Saaremaal;

Poola kuninga asehaldurid

• 1562–1621 Poola Liivimaal ja Liivimaa hertsogkonnas Poola ajal (nimetati kui: administraator) ning Poola kontrolli all olevates linnustes;

Moskva tsaari asevalitsejad

Liivimaa sõja ajal Moskva tsaari vägede kontrolli all olevates valduskeskustes: Narvas, Tartus, Rakveres olid vene asevalitsejad (vene k. namestnik, pomestnik) või vojevoodid. Nt. Pjotr Šuiski Tartus, Rakvere, Laiuse ja Viljandis vojevood Pavel Zabolotski.

Rootsi kuninga asehaldurid

Kubermangu nimetati Eestimaa kuberner/Eestimaa kindralkuberner Rootsi kõrgaadli seast, kuberneri põhiasetäitjaks oli asehaldur, kes ka provintsi igapäevaelu reaalselt juhtis ning asehaldur (rootsi keeles ståthållare) oli provintsis kohapeal, samas kui kuberner ise oli sageli kas oma valdustes Rootsis või välislähetustel.

• 1580.–1620. aastateni Rootsi ajal Põhja-Eestis, Eestimaal, Rootsi asehaldur Tallinnas, Rakveres, Paides, Narvas ja Haapsalus

1584. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis Eestimaa hertsogkonnaks. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks linnuselääniks: Tallinna, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula linnuselääniks, mida juhtisid asehaldurid: Tallinnas, Paides, Rakveres, Narvas, Haapsalus, Koluveres ja Lihulas.

• Rootsi Ingeris: Rootsi asehaldur Narvas
• Liivimaa osas, Lõuna-Eestis olid Rootsi kuninga asehaldur Pärnus, asehaldur Viljandis, asehaldur Tartus
• Ingerimaa kubermangus: Rootsi asehaldur Narvas, Ivangorodi läänis, Jama läänis, Koporje läänis ja Nöteborgi läänis
• 1645–1710 Saaremaal Rootsi ajal, Rootsi asehaldurid Saaremaal;

Rootsi ja Vene aja asehaldurid

Rootsi ja Vene ajal täitsid Eestis asehaldurite ülesandeid ka Eestimaa ja Liivimaa kindralkubernerid ja kubernerid^[1].

Vaata ka

• asehaldurkond
• Venemaa keisririigi asehalduskord
• Venemaa keisririigi Tallinna asehaldurkond
• Venemaa keisririigi Riia asehaldurkond

Viited

1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 26.