Ivangorodi lään

Ivangorodi lään (rootsi k. Ivangorods län) oli haldusüksus Rootsiaegses Rootsi Läänemereprovintside Ingerimaa kubermangus.

Rootsi impeeriumi Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil

Ingerimaa (Vadja viiendik) ja Käkisalmi lään läks Rootsi valdusse 1617 Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahulepingu alusel. Stolbovo rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni.

Vaade Jaanilinna linnusele Narvast

Rootsi Ingeri alad moodustati Ingerimaa kubermanguks ja seda hakkas juhtima Narva asehaldur, kes määrati Ingerimaa kuberneriks. Ingerimaa kuberner resideeris Narva linnuses. Kubermang hõlmas Ivangorodi, Jama, Koporje ja Nöteborgi lossiläänid.^[1]

Ivangorodi lääni kuulus:

• Petrovskoj pogost ja Narvast ja Ivangorodist ida pool asuv piirkond, kuhu kuulus ka Kosemkina kihelkond ning Narvusi ehk Suuri-Narvusi ehk Kosemkina küla^[2]

Ivangorodi asehaldurid

• 1581–1582, Arvid Stålarm, Ivangorodi asehaldur
• 1584, Hans Eriksson Brinkkala, Ivangorodi asehaldur^[3]
• 1588–1590, Karl Henriksson Horn Narva ja Ivangorodi asehaldur
• 1615–1621, Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657), 1617. aastast ka Jama ja Jama lääni asehaldur^[4]
• 1626–1629 Nils Assersson Mannersköld, Narva, Ivangorodi, Jama, Koporje asehaldur ja Ingerimaa kuberner^[5]
• 1645, Casper Koskull, Ivangorodi asehaldur (rootsi k. ståthållare på Ivangorod)

Ivangorodi lääni maaisandad

• 1646–1650 Hans Drake (surn. 1653), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni ning Virumaa Alutaguse^[6] maaisand Narvas
• 1651, Hans Hulshorst aadeldatud 1646 (introdutseeritud 1647 nr 363 all), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maaisand^[7]
• 1652, Erik Oxe (1596–1672), Koporje, Jama ja Ivangorodi lääni maaisand^[8]

Viited

1. Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner Narvas Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 06.12.2016)
2. Kasper Kepsu, Den besvärliga provinsen. Reduktion, skattearrendering och bondeoroligheter i det svenska Ingermanland under slutet av 1600-talet, Helsingfors 2014, s. 120
3. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 34
4. Anders Eriksson, Slottsloven på Narva 1615. Ståthållare på Ivangorod 1615-11-10, tillika över Jama och dess län 1617. Hästehufvud nr 132, www.adelsvapen.com
5. Liisi Taimre, Rootsi-Vene suhetest Ingerimaa kuberneri ja Vene vojevoodide kirjavahetuses 1630. aastatel, Tuna 1/2012, lk 7
6. Hans Drake, Arméofficer, Landshövding, Svenskt biografiskt lexikon, sok.riksarkivet.se
7. Hans Hulshorst, adlad Hulshorst, Överstelöjtnant 1640. Adlad 1646 (introd. 1647 under nr 363). Slottshauptman på Visborg å Gotland 1646-08-30. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1651. Hulshorst nr 363, www.adelsvapen.com
8. Erik Oxe, Född 1596. Jämte brodern introd. 1625 under nr 73, vilket sedan ändrades till 103. Slottshauptman på Kalmar 1639. Landshövding i Nylands och Tavastehus län 1648. Landshövding i Koporie, Jama och Ivangorods län 1652. Avsked 1655-05-05. Död 1672