From Wikipedia, the free encyclopedia
Hewlett-Packard (HP) on Ameerika Ühendriikide hargmaine infotehnoloogia ettevõte, mis valmistab tooteid, tarkvara ja osutab teenuseid eraisikutest tarbijatele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning suurtele ettevõtetele, sealhulgas riigiasutustest klientidele, tervishoiu ja hariduse valdkonnas.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2024) |
Hewlett-Packard | |
---|---|
Asutatud | 1939 |
Asutajad |
Bill Hewlett David Packard |
Peakorter | California, USA |
Tooted |
fotoaparaadid mobiiltelefonid kuvarid mälud personaalarvutid printerid serverid skannerid sülearvutid |
Teenused |
tarkvaraarendus tarkvarahooldus nõustamine |
Töötajaid | üle 300 000[1] |
HP on üks maailma juhtivaid arvutitootmisettevõtteid, mis tegutseb peaaegu igas riigis. Ettevõte on spetsialiseerunud andmetöötlus-, andmesalvestus- ja võrgutehnoloogia, projekteerimise tarkvara arendamisele ja tootmisele, kuid arendab ka mitmesuguseid teenuseid. Põhilised toodetakse personaalarvuteid, ettevõtete servereid, mäluseadmeid, võrgutooteid, printereid ja tarkvara. HP turustab oma tooteid peamiselt kodukasutajatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele nii otse, jaemüügi kui ka tellimise kaudu. HP pakub oma toodetele ka tugevat tootetuge, klienditeenindust ja nõustamist.
HP ülemaailmne peakorter asub ettevõtte sünnikohas California osariigis Palo Altos. USA harukontor on Texase osariigis Houstoni lähistel. Ladina-Ameerika kontorid on Miami lähistel Florida osariigis ja Medellínis Colombia osariigis. Euroopa kontor asub Genfi lähistel Šveitsis ja Aasia kontor on Singapuris.
Asutajad Bill Hewlett ja David Packard lõpetasid Stanfordi ülikooli elektrotehnika erialal 1935. Ettevõte asus algul (1939) USA-s California osariigis Palo Altos Packardi garaažis. Hewlett ja Packard viskasid kulli ja kirja, et otsustada, kas ettevõtte nimeks panna Hewlett-Packard või Packard-Hewlett. Liisk langes Packard-Hewlettile, kuid elektroonikaettevõtte nimeks sai siiski Hewlett-Packard Company. Korporatsioonina registreeriti HP 18. augustil 1947.[viide?]
1987. aastal määrati Palo Alto garaaž, kus Hewlett ja Packard oma äri alustasid, California osariigi ajalooliseks mälestiseks. Ettevõtte tegevusvaldkond oli algselt küllaltki hajus, tehes laias valikus elektroonikatooteid tööstusele ja isegi põllumajandusele.
Paljudest projektidest, mille kallal nad töötasid, oli esimese majanduslikult edukas täpsus-heliostsillaator, mudel HP200A, mis kasutas väikest hõõglampi temperatuurist sõltuva resistorina. Mudel 200 seeria ostsillaatoreid tehti kuni 1972. aastani.
Lõpuks otsustasid nad keskenduda kvaliteetsete elektrooniliste katse- ja mõõteseadmete tootmisele, millega nad tegelesid 1940.–1990. aastatel, tootes signaaligeneraatoreid, voltmeetreid, ostsilloskoope, sagedusmõõtureid, termomeetreid, lainemõõtureid ja paljusid muid vahendeid. HP tooteid iseloomustas konkureerivatest toodetest suurem tundlikkus ja täpsus.[viide?]
3. märtsil 1986 registreeris Hewlett-Packard domeeninime HP.com, mis sai ajaloo üheksandaks registreeritud .com-domeeniks.[2]
1990. aastatel laiendas HP oma arvutite valikut. Kui algselt olid HP arvutid ette nähtud ülikoolidele, teadusasutustele ja ärikasutajatele, siis nüüd sooviti jõuda ka kodutarbijateni.
HP kasvas teiste IT-ettevõtete omandamise teel, näiteks 1989. aastal osteti Apollo Computer ja 1995. aastal Convex Computer. Kümnendi lõpus avati hpshopping.com iseseisva tütarettevõttena, et müüa internetis oma tooteid otse tarbijale. 2005 nimetati pood ümber, uueks nimeks sai HP Home & Home Office Store. 1999. aastal eraldati kõik ärid, mis ei olnud seotud arvutite, salvestusvahendite ja pilditöötlusega, moodustades tütarettevõte Agilent. Agilent toodab teadustöö jaoks tööriistu, pooljuhte, optilisi võrguseadmeid, telekommunikatsiooni elektroonilisi testimisseadmeid ja traadita seadete tehnoloogiaid. Mais 2002 ühines HP Compaqiga, 1982 loodud arvutiettevõttega, kes tootis esimesi IBM PC-sid.[3] Augustis 2008 ostis HP ära ettevõtte Electronic Data Systems (EDS), mis pakkus peamiselt väljaõpetatud personali ja haldustöid. Juulis 2010 ostis HP nutitelefonifirma Palm.Inc,[4] mida soovisid osta ka HTC, Dell ja RIM. Novembris 2011 teatas HP, et kavatseb osta võrgutehnoloogiafirma 3Comi[5] laiendamaks oma tootmiskategooriaid.
HP sisenes arvutiturule 1966 oma HP 2100/HP 1000 miniarvutite seeriaga. Need olid lihtsa akupõhise disainiga ja registrid olid korraldatud sarnaselt Intel x86 disainiga. Seeriat toodeti 20 aastat ja see oli eelkäijaks HP 9800 ja HP 250 seeria äri- ja lauaarvutitele.
Ajakiri Wired on tõstnud HP-d esile ettevõttena, mis tõi 1968. aastal turule maailma esimese masstootmisse jõudnud personaalarvuti Hewlett-Packard 9100A, mida HP nimetas töölauakalkulaatoriks.[6]
Ettevõte on pälvinud üleilmse populaarsuse oma uuendusliku tootevalikuga. HP tõi turule maailma esimese teadusliku pihuarvuti HP-35 (1972), esimese programmeeritava pihuarvuti HP-65 (1974 ), esimese tärgipõhise programmeeritava arvutit HP-41C (1979) ja esimese sümbol-graafilise arvuti HP-28C.
Lauaarvutite 98x5 seeria tootmine algas 1975. aastal mudel 9815-ga ja odavama 80 seeria tootmine 1979. aastal mudel 85-ga. Need arvutid kasutasid BASIC programmeerimiskeelt, mis oli kättesaadav kohe pärast sisselülitamist, ja kasutasid magnetlinte mäluna. HP arvutid sarnanesid võimekuselt palju hiljem tekkinud IBM PC-dega, kuigi olemasoleva tehnoloogia piirangu tõttu olid hinnad kõrged. 1980. aastatel läks HP oma HP3000 seerialt üle HP9000 seeria miniarvutitele lisatud mäluga, nagu näiteks 404 MiB kõvakettaga HP7935.
1984. aastal tõi HP lauaarvutite lisaseadmetena turule mitu tindi- ja laserprinterit. Koos skannerite tootesarjaga kujunesid neist hiljem välja edukad mitmeotstarbelised seadmed, millest vast olulisim on kõik-ühes printer/skanner/paljundusmasin/faksiaparaat (nn kontorikombain). Populaarse LaserJeti seeria laserprinterite tehnoloogia toetub peaaegu täielikult Canoni osadele (printimismootorid)[viide?], mis omakorda kasutab Xeroxi välja töötatud tehnoloogiat. HP arendab riistvara, püsivara ja tarkvara, mis muudavad andmed prinditavateks punktideks.[viide?]
HP Workstation mudelid (PA-RISC-põhised): c8000, b2600, c3600, c3650, c3700, c3750, j6750
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.