Lõuna-Aafrika Vabariigis 1948–1994 kehtinud rassilise eraldatuse poliitika From Wikipedia, the free encyclopedia
Apartheid oli institutsionaalne diskrimineerimine rassi või etnilise kuuluvuse alusel. Kuigi apartheidi termin loodi seoses Lõuna-Aafrikaga, määratlevad rahvusvahelised lepingud, sealhulgas ÜRO seda universaalse õigusterminina, mis kehtib kogu maailmas.[1]
Termin loodi olukorra kirjeldamiseks Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994, kus loodi autoritaarne poliitiline kultuur, mis tagas, et Lõuna-Aafrikas domineeris poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult riigi valgenahaline elanikkond. Selles vähemussüsteemis oli seaduses ette nähtud sotsiaalne kihistumine, kus kõrgeim staatus oli valgetel kodanikel, järgnesid indiaanlased ja värvilised, seejärel mustad aafriklased. [2]
Kuigi rassiline eraldatus ja diskrimineerimine tekkis juba varem, eraldati pärast 1948. aasta üldvalimisi seaduse alusel inimesed klassidesse: must, valge, värviline ja asiaat. Seni koos elanud eri nahavärviga inimesed eraldati üksteisest ning riigis hakkas toimima kaks infrastruktuuri, millest üks oli mõeldud valgetele ja teine mustadele.
Sõna pärineb afrikaani keelest ning tähendab eraldiolekut.
Apartheid on ka inimsusvastane kuritegu, nagu on sätestatud nii 1973. aasta apartheidi kuritegude tõkestamise ja selle eest karistamise rahvusvahelises konventsioonis kui ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudis. See koosneb kolmest põhielemendist:[3]
Apartheidivastane liikumine Lõuna-Aafrika Vabariigis sai alguse ühiskonna eri sektoritest, võttes nii protestiliikumise, passiivse vastuhaku kui ka sissisõja vorme. Rassilise segregatsiooni ja diskrimineerimise lõpetamisel mängisid rolli nii valitsusvastane massiliikumine riigi sees kui ka rahvusvaheline isolatsioon ja majanduslikud sanktsioonid. Tuntuimad aktivistid liikumises: Steve Biko, Desmond Tutu, Nelson Mandela, Harry Schwarz, Joe Slovo, Ruth First. 1980. aastateks oli kujunenud välja pidev rahumeelsete ja vägivaldsete protestide vaheldumine, mille tulemusena saavutati märkimisväärne poliitilise kursi muutus, mis päädis esimeste rassilise diskrimineerimise vabade valimistega 1994. aastal.
Apartheidi kui inimsusvastase kuriteo määratleb mitu rahvusvahelist dokumenti, sealhulgas 1968. aasta aegumatusekonventsioon ja 1973. aasta apartheidivastane konventsioon. Apartheid on inimsusvastane kuritegu, mis küll klassikalises tähenduses viitab institutsionaalsele rassieraldusele, kuid selle tähendus on laienenud nõnda, et see võib viidata ka teistel alustel (näiteks rahvuslikul, sotsiaalsel, usulisel või soolisel) toime pandud kodanike eraldamisele või sihilikult teatud inimgrupi elamistingimuste halvendamisele.
Iisraeli käitumises palestiinlastega on paljud leidnud paralleele Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidiga. 2022. aastal kinnitas ÜRO aruanne, et tegemist on apartheidiga. Aruandes on välja toodud, et kolm miljonit palestiinlast kogeb süsteemset diskrimineerimist ning kaks miljonit palestiinlast, kes elavad Gaza sektoris, on müüride, kontrollpunktidega eraldatud vabaõhuvanglas. [4]
2021. aasta aprillis leidis Human Rights Watch pärast aastatepikkust uurimistööd, üksikasjalikke juhtumiuuringuid ja Iisraeli valitsuse planeerimisdokumentide, ametnike avalduste ja muude allikate hoolikat läbivaatamist, et Iisraeli võimud panevad ja panevad toime palestiinlaste vastu suunatud apartheidi kuritegu. Iisraeli valitsuse poliitika säilitada domineerimine palestiinlaste üle ja palestiinlaste vastu suunatud rängad kuritarvitused okupeeritud territooriumil. [5]
Läänekaldal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas ja Gazas – on Iisraeli võimud püüdnud juudi kogukondadele saadaolevat maad maksimeerida ja minimeerida palestiinlaste arvu sellel maal, koondades enamiku palestiinlasi tihedatesse asustuskeskustesse. Näiteks Jeruusalemmas viitab omavalitsuse valitsuse plaan selgesõnaliselt "linnas kindla juutide enamuse säilitamisele" ja täpsustab isegi selle demograafilist suhet kogu Lääne- ja okupeeritud Ida-Jeruusalemmas. [4]
Gazas puudub inimestel piisav juurdepääs elektrile, veele ja tervishoiusüsteemile ning kehtib keeld lahkuda. Iisrael vastab määratlusele "poliitiline režiim, mis nii tahtlikult ja selgelt eelistab ühe grupi poliitilisi, juriidilisi ja sotsiaalseid põhiõigusi teisele, samas geograafilises üksuses, lähtudes nende rassilisest, rahvuslikust ja etnilisest identiteedist".[4]
2022. aasta aruandes on kirjas: "Alates 2009. aastast, kui ÜRO hakkas lammutamisi jälgima, lammutasid Iisraeli võimud Jordani Läänekaldal 967 palestiinlastele kuuluvat ehitist (83%), sealhulgas Ida-Jeruusalemma (17%), sundides ümber asuma 1190 palestiinlast (656 last, 261 naist ja 273 meest). Iisraeli võimude lammutatud ehitised hõlmasid 243 annetajate rahastatud ehitist, mis anti humanitaarabina, 86 vee-, kanalisatsiooni- ja hügieenistruktuuri, vaatamata koroonapandeemiale, ja kahte kooli. Iisraeli võimud lammutasid 70 ehitist, rakendades sõjaväekäsku nr 1797, mis lubab uute ehitiste eemaldamist piirkonnast C 96 tunni jooksul pärast etteteatamist. [4]
Üks tuntumaid kriitikuid on ilmselt USA ekspresident Jimmy Carter, kes on muu hulgas kirjutanud raamatu "Palestiina: Rahu, mitte apartheid".
Brasiilia mitmete siiani lahendamata sotsiaalsete probleemide tõttu on paljud kasutanud sealse olukorra kohta väljendit "sotsiaalne apartheid". Peamine põhjus võrdlemiseks Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidiga on majanduslik kihistumine, mis on saavutanud erakordselt suured mõõtmed ning mille vastu valitsus pole midagi märkimisväärset ette võtnud.
Naiste olukorda Saudi Araabias on paljud iseloomustanud väljendiga "sooline apartheid".[viide?]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
