Akula (allveelaev, 1908)

Akula oli Peterburis Balti laevatehases ehitatud Vene allveelaev.^[1]

Akula koos Rjurikuga 1913. aastal

Üldkirjeldus

Akula pikkus oli 56,08 m, veeväljasurve 370/475 t. Veepealseks sõiduks kasutas laev kolme 300 hj diiselmootorit, mille korral oli laeva maksimaalne kiirus 16 sõlme (29,6 km/h). Vee all sõitmiseks oli kasutusel 224 kW elektrimootor.^[1]

Laev oli varustatud kaheksa 457 torpeedoaparaadiga. Hiljem lisandus 45 mm kahur ja seade nelja miini kinnitamiseks ülatekile.^[1]

Akula meeskonda kuulus 33 liiget, sh komandörina 32-aastane 2. järgu kapten Nikolai Kudim.^[1]

Mereretked

Esimeses maailmasõjas osales Akula 16 retkel. 17. retkele suundus ta 27. novembril 1915 Tallinnast, et panna miinid Liepāja-Klaipėda laevateele. Meeskond kuulus ka kaks eestlast. Päev hiljem algas tugeva edelatuulega tuisk ja Ristna tuletorni vaatluspost kandis tormi varjus olevast allveelaevast ette. Sellega teated piirdusidki. Arvati, et allveelaev läks miinide raskuse mõjul tormis ümber.^[1]

Vrakk

Akula vrakk asub umbes 12 miili kaugusel Kõpu poolsaarest põhjasuunas 26–29 m sügavusel.^[2] Selle leidis 17. oktoobril 2012 Eesti Veeteede Ameti mõõdistuslaev. 2014. aastal kanti see registrisse kui Nimetu-209.^[1] Hiljem saadi harrastussukeldujatelt teada, et laeval on kolm sõukruvi, mis viitasid otseselt Akulale.^[3]

Allveelaeva vöör on purustatud. Arvatavasti sõitis ta miinile, mis pani plahvatama laeval olnud torpeedo^[1] või purustas ise vööriosa^[4].