Aktiivmeetmed (vene keeles активные мероприятия) olid KGB ehk NLKP KK rahvusvahelise osakonna poolt vastu võetud direktiivide alusel läbi viidud välisriikide poliitilise juhtkonna ning elanikkonna arvamuste ja hinnangute mõjutamisele suunatud psühholoogilise ja infosõja operatsioonid. Neid kasutati nii kodu- kui ka välismaal ja neis kasutati deinformeerimist, propagandat, dokumentide võltsimist, poliitilisi mõrvu, poliitilisi repressioone ja poliitiliste dissidentide tagakiusamist[1]. Väljendit on kasutatud ka FSB samalaadsete tegevuste kohta.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Ameerika Ühendriikide Kongressi andmetel[2] oli Nõukogude Liidu aktiivmeetmete eesmärgiks Ameerika Ühendriikides:
- mõjutada maailma ja Ameerika Ühendriikide avalikku arvamust Ameerika Ühendriikide sõjaväeliste, majanduslike ja poliitiliste programmide vastu, mis ohustavad Nõukogude eesmärke;
- demonstreerida, et Ameerika Ühendriigid on agressiivne, kolonialistlik ja imperialistlik jõud;
- isoleerida Ameerika Ühendriigid tema liitlastest ja sõpradest ja diskrediteerida neid, kes teevad koostööd Ameerikaga;
- demonstreerida, et Ameerika Ühendriikide poliitika sihtmärgid ei kattu mittearenenud maade huvidega;
- diskrediteerida ja nõrgendada Ameerika Ühendriikide luureasutusi, eriti Luure Keskagentuuri ja paljastada Ameerika Ühendriikide luureasutuste töötajaid;
- luua soodustingimusi Nõukogude Liidu välispoliitikale;
- kahjustada Ameerika Ühendriikide ja lääneriikide võimekust kaitsta nende huve Nõukogude Liidu mõjude pealetungil[3].
KGB kõrgemas punalipulises koolis välja antud õppematerjalides tõlgendati aktiivmeetmeid kui «vaenlase keskkonnas ja tema lähikonnas agentuurpositsioonide loomise üritusi, operatiivkombinatsioone läbiviimiseks vaenlasega, tema desinformeerimiseks, kompromiteerimiseks ja vastase jõudude lagundamiseks, operatiivhuvi pakkuvate isikute NSV Liidu territooriumile viimiseks, luureinformatsiooni hankimiseks jne».[4]
NSV Liidu poliitilise juhtkonna poolt välja töötatud ja kinnitatud desinformatsiooni ja mõjutusoperatsioone teostas välismaal luure ja teabehanketegevusega tegelenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimese peavalitsuse A-teenistus (Служба А)[5].
Mõjuoperatsioonide läbiviimiseks loodi NSV Liidu Riikliku julgeoleku ametkonnas D-valitsus 1959. aasta jaanuaris, kuid desinformatsiooni ja valeandmete edastamisega välisriiikide luureorganisatsioonidele, tegelesid Nõukogude luureteenistused juba 1922. aastast [6], kui moodustati ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega[7] OGPU juures desinformatsiooni spetsiaalbüroo, mille koosseisu kuulusid: OGPU Vastuluureosakonna, Nõukogude sõjaväeluure peavalitsuse ja NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi esindajad. Praktilist desinformatsioonimaterjalide ettevalmistamist Punaarmee ja Nõukogude sõjalisest olukorrast viis läbi 3 Tööliste ja talupoegade Punaarmee Luurevalitsuse töötajat, kes alustasid tööd 22. detsembril 1922.[8][9]. Eesmärgiga nõrgendada NSV Liidu vastaseid kasutas teenistus ära ka pahaaimamatuid inimesi, kes polnud kaugeltki kommunistid. Eesmärgina NATO tuumaheidutuse nõrgestamiseks kasutati 1980. aastail Lääne-Euroopas levinud tuumarelvavastased valitsusvälised survegrupid, keda rahastati või kasutati „sobiva” infoga varustamiseks. Nende liikumistega oli võimalik suunata rohelise mõtteviisiga inimesi ja teadlasi, kes võisid olla ka täiesti apoliitilised ning seepärast Nõukogude Liidu huvidega mitteseostatavad. Nii osales tuumavastases liikumises näiteks Euroopa Komisjoni välissuhete volinik (2009), komisjoni asepresident Catherine Ashton.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
