180. Eesti Laskurdiviis

180. Eesti Laskurdiviis oli 1940. aastal moodustatud NSV Liidu Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse üksus.

180. Eesti Laskurdiviis
Tegev	1940 – 1941
Riik	NSV Liit Eesti NSV
Kuuluvus	Punaarmee Balti Erisõjaväeringkond 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
Suurus	diviis 4 177 (01.01.1941) 4 011 (01.04.1941) 3 781 (07.06.1941)[1]
Ülemad
Võtmeisikud	kindralmajor Richard Tomberg

180. Eesti Laskurdiviisi juhtis kindralmajor Richard Tomberg.

Diviisi moodustamine

Pärast Eesti NSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 6. augustil 1940. aastal, andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaalseteks laskurkorpusteks. Diviiside moodustamisel saadeti 180. diviisi peamiselt endiste 1. ja 3. diviisi sõdurid.

Eesti rahvaväest moodustatud 180. Eesti Laskurdiviis kuulus moodustatud 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse koosseisu, ühena kahest Eesti laskurdiviisist (180. ja 182. ELD) ja korpuse eriüksustest.

Diviis Teises maailmasõjas

 Pikemalt artiklis 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus#Korpus sõjategevuses

180. Eesti laskurdiviis, allüksused	Asukoht	Juhtkond[2]
180. Eesti Laskurdiviis (Põhja diviis) (Воинская часть № 5504)		komandör kindralmajor Richard Tomberg (–06.1941), asetäitja polkovnik Ivan Iljitš Missan polgukomissar Ivan/L Jevdokimov komandör polkovnik Ivan Iljitš Missan (3.6.1941 –) polgukomissar Ivan/L. Jevdokimov
180. Eesti Laskurdiviisi Staap	Tallinn	staabiülem kindralmajor August Kasekamp (–06.1941) alampolkovnik M.Mihhailovski (06.1941–)
Staabi 1. osakond		ülema asetäitja Ain Mere (jäi lahingus 28.07.1941 teadmata kadunuks)
Staabi 2. osakond
Staabi 3. osakond (eriosakond) (В/ч № 5906)		Eriosakonna ülem Rudolf Prants
180. laskurdiviisi sõjaväeprokuratuur (В/ч № 5686)
Diviisi suurtükiväe ülem		polkovnik Georg Leets
Diviisi tagalaülem		polkovnik Johannes Martins
Diviisi sanitaarteenistuse ülem		polkovnik Oskar Palu
21. laskurpolk (В/ч № 5520)	Tallinn, I, II ja III pataljon (Männikul, Laial tänav, Suurtüki tänaval) moodustati vastavalt vahipataljonist, Scoutspataljonist ja 10. üksikpataljonist[3]	polkovnik Verner Trossi, hiljem major G. (I) Tšurmajev, polgu komissar- pataljonikomissar Jefim Samussejev Pataljoniülemad: major Johannes Tammeväli, kolonelleitnant Aado Lüüs ja major Jaan Soe[4]/pataljonide ülemad kaptenid I. Dubrovski ja Zverinski ja vanemleitnant Tshuhno ja major J. Soe polgu staabiülem ja alampolkovnik A. Lüüs polguülema asetäitja majanduse alal
42. laskurpolk (В/ч № 5689)	Paide	polkovnik Vassili Külaots, hiljem polkovnik A. Kozlov, polgu komissar - vanem pataljonikomissar August Pusta, staabiülem major Mihail Mullart. Pataljoni komandör alampolkovnik Oskar Luppe
86. laskurpolk (В/ч № 5849)	Tapa	polkovnik Paul Triik, hiljem alampolkovnik August Vassil/alampolkovnik F.Lisitski, komissar - pataljonikomissar N.Kovalenko
627. kerge suurtükiväepolk (В/ч № 5933)	Tamsalu, Väike-Maarja	alampolkovnik Valter Marma/major P.Jurko, pataljonikomissar Zurjumov
629. haubitsa suurtükiväepolk (В/ч № 5963)	Tapa, Kadrina	Karl Aleksander Freimann[küsitav]/ polkovnik Rudolf Krupp/komandöri asetäitja kapten Afanassi Lašov (langes lahingus 25.06.1941), staabiülem Moissei Levinson (langes lahingus 08.08.1941 Staraja Russa lähedal)
90. luurepataljon (В/ч № 6028)	Nõmme	major Arvid Kongas
157. sidepataljon (В/ч № 6086)	Tallinn	alampolkovnik Otto Karell (jäi lahingus 08.08.1941 teadmata kadunuks)
33. sapööripataljon (В/ч № 5584)	Valdeku-Nõmme
15. tankitõrjedivisjon (В/ч № 5979)	Valdeku-Nõmme	kapten Valdo Matela
150. õhutõrjedivisjon (В/ч № 6009)	Tapa	major Harald Lokk
383. autorood (В/ч № 5484)
9. meditsiini-sanitaarpataljon (В/ч № 5500)
182. keemiakaitserood