Żywiec
From Wikipedia, the free encyclopedia
Żywiec (saksa keeles Saybusch, varem Saubusch) on linn ja vald Poolas Sileesia vojevoodkonnas, Żywieci maakonna halduskeskus, ajaloolise Żywieci piirkonna keskus.
 |
See artikkel räägib linnast; õllemargi kohta vaata artiklit Żywieci õlu |
| Żywiec | |||
|---|---|---|---|
| [ ž'õvjets ] | |||
| |||
 | |||
 Żywieci vapp
| |||
| Pindala: 50,6 km² | |||
| Elanikke: 30 313 (2021) | |||
| Koordinaadid: 49° 41′ N, 19° 13′ E | |||
  | |||
Linna pindala on 50,57 km² (4,86% maakonna pindalast). Elanike arv on 32 202 (31. detsember 2006).[1] Rahvastiku tihedus on 636,7 in/km².
Żywiec on vana õllepruulimiskeskus. Rahvusvaheliselt tuntud on Żywieci õlu, mis on Poolas kõige levinum. Żywieci õlletehas hakkas tööle 1856.
Żywiec asub Karpaatides sügavas mägedevahelises Żywieci nõos Soła jõe ääres Koszarawa jõe suudmekohas Żywieci järve lähedal.
Linn on Krakówist 64 km edelas ja Bielsko-Białast 18 km kagus, Tšehhi ja Slovakkia piiri läheduses.
Naabervallad on Czernichówi vald, Łękawica vald, Gilowice vald, Świnna vald, Radziechowy-Wieprzi vald, Lipowa vald ja Łodygowice vald.
Linn asub põhiliselt Żywieci nõos mägede vahel.
Kesklinna kõrgus merepinnast on 345–350 m, kogu linna kõrgus merepinnast umbes 340 kuni umbes 830 m. Madalaim punkt on Żywieci järve pinnast allpool. Kõrgeim punkt asub linna kaguosas Väike-Beskiidides.
Linna territooriumilt paistvad tähtsamad mäed on Grojec (612 m), Łyska (614 m), Pilsko (1557 m), Babia Góra (1725 m), Lipowska (1324 m), Wielka Rycerzowa (1226 m), Romanka (1365 m) ja Wielka Racza (1236 m).
Suur osa kunagisest Saybuschi maast Austria Galiitsias läks Saksi ja Poola kuninga August III poja, Saksi-Tescheni hertsogi Albert Kasimiri maaostude läbi 1810 Tescheni maa koosseisu.
Et hertsog suri lastetuna, läksid tema valdused lapsendamise ja pärandamise teel ühele Habsburgide harule, mis tegi Saybuschist hiljem oma pearesidentsi.
Septembris 1939 alanud Saksa okupatsiooni ajal kuulus Żywiec (nüüd jälle Saybuschi nime all) alates 26. oktoobrist 1939 Saksa Riigi koosseisu. Ta oli Saybuschi kreisi keskus ning kuulus uude Kattowitzi ringkonda Preisimaa Ülem-Sileesia provintsis ja alates 19. jaanuarist 1941 Ülem-Sileesia provintsis.
Alates 30. novembrist 1940 haldas linna Amtskommissar. Alates 1. aprillist 1942 kuni sõja lõpuni oli linna valitsuse eesotas linnapea (Bürgermeister), sest linn sai Saksa vallakorraga (30. jaanuar 1935) ette nähtud õigused.
Aastatel 1945–1974 kuulus linn Krakówi vojevoodkonda, 1975–1998 kuulus linn Bielsko-Biała vojevoodkonda ning alates 1998. aastast kuulub Sileesia vojevoodkonda.
Elanike arv on 32 202 (31. detsember 2006), sealhulgas 15 499 meessoost ja 16 703 naissoost elanikku.[1]
Elaniku keskmine sissetulek oli 2006. aastal 1558,36 zlotti.
Esiajalugu
Praeguse linna ala oli asustatud väga ammu. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised väljakaevamised, sealhulgas linna lähedal asetseva Grojeci künka ülaosas. Nagu osutab künka nimi, on tegu maalinnaga (grodzisko). Kõige vanemad arheoloogilised leiud on dateeritud 6. sajandiga eKr ning kuuluvad Lužica kultuuri. Grojeci asula on üks kõige kõrgemal mägedes paiknevaid Lužica kultuuri asulaid.
Leitud on ka keltide jälgi.
Żywieci nõgu asetseb Ungarist ja Tšehhist Krakówisse ja Sileesiasse viivate tähtsate ja mugavate kaubateede ristumiskohas.
Keskaeg
Żywieci (Żywicz) kihelkonda on esmamainitud 1308. aastal Krakówi piiskopkonna Peetruse penni nimekirjas.
Żywiecil ei ole asutamisakti. Tema tekkeajaks loetakse ajavahemikku 1290–1310. Linnaõigused sai ta 1327, aastal 1518 kaubanduseesõigused, aastal 1537 õiguse valmistada õlle jaoks linnaseid, aastal 1579 laoõiguse (ius stapulae). 16. ja 17. sajand olid linna õitseaeg, mil ta sai jõukaks kaubanduskeskuseks. Linna rahvarõivad, eriti naiste pitsid ja siid, on pärit tollest ajast. Tollal oli linnas keelatud elada juutidel, mustlastel ja vaestel poolakatel. Kõik nad elasid eeslinnas, mis praegu on linna piires (Zabłocie ehk Sporysz).
Uputus
Uputuse ajal oli Żywiec rindejoonel ning rootslased hõivasid selle mõneks tunniks ja rüüstasid ja põletasid osa linnast. Sellest ajast on säilinud Rootsi kuulid, millega linna tulistati. Need on sisse müüritud Żywieci katedraali seina rõdude kõrgeimast korrusest allpool.
Żywieci piirkond kuulus tol ajal kuningas Jan II Kazimierzile, nii et Żywieci nõo rahvas oli Kroonile ustav. Kuningas Jan Kazimierz viibis Żywieci lossis Sileesiast Poolasse tagasi pöördudes ning pärast troonist loobumist maalt lahkudes.
Żywieci Habsburgid
Aastal 1838 läks Żywiec 1678. aastal Żywieci piirkonna omandanud Wielopolskite käest Habsburgide valdusse. Adam Wielopolski müüs oma võlgadega koormatud Żywieci piirkonna valdused keiser Leopold II pojale ertshertsog Karl Ludwigile. Ertshertsogi nimel haldas valdusi Tescheni Koda.
Aastal 1856 rajas Albrecht Ferdinand Żywiecisse kuulsa Ershertsogi õllevabriku. Investeeringud panid aluse paljude kohalike tööstusettevõtete arendamisele või rajamisele. Habsburgid ehitasid välja Żywieci lossi ning lisasid sellele ulatusliku kompleksi, mida nimetatakse Żywieci uueks lossiks. Samuti rajati Żywieci park, Poola suurim inglise park.
Ertshertsog Karl Stephan ajas Esimese maailmasõja ajal ettevaatlikult Poola-meelset poliitikat, ning kui tekkis idee luua Saksamaast sõltuv Poola Kuningriik, kandideeris ta Poola troonile. Et perekond ja eriti keiser seda ei pooldanud, loobus ta 1917 oma kandidatuurist. Aastani 1918 oli ta Krakówi Kunstiakadeemia esimees.
Viimane Habsburg Karl Albrecht võttis Poola kodakondsuse. Teise maailmasõja ajal keeldus ta koostööst Saksamaaga ja Deutsche Volksliste'le allakirjutamisest. Ta nõudis, et teda koheldaks Poola armee ohvitserina. Temalt konfiskeeriti varad. Ülekuulamiste käigus Żywieci gestaapos kaotas ta silma ja jäi ühepoolselt halvatuks. Ülekuulamiste protokollidest nähtub, et tema vastupanu kasvas seda rohkem, mida tungivamalt temalt nõuti, et ta end sakslaseks tunnistaks.
Linnas asub Beskiidide Kõrgem Kunstikool.
Tavad
Linna tavad pärinevad linna õitseajast 15. ja 16. sajandil. Żywiecil kui kohalikul kaubalinnal oli õigus korraldada laatasid ja võtta Soła jõe ületamise eest tolli. Samuti pidid Ungarisse või Krakówisse suunduvad kaupmehed oma kaubad linnas ette näitama.
Rahvarõivad
Umbes 15. ja 16. sajandist peale on Żywieci linna rahvarõivad täiesti erinevad ümberkaudsete mägilaste omadest. Meeste rõivad on korporatiivse elukorralduse relikt ning tegemist ei ole mägilaste rõivaste ega piirkondlike rõivastega, vaid on iseloomulikud ainult Żywieci meestele.
Meeste rõivad on askeetlikult tagasihoidlikud ja lihtsad, koosnedes mustast või pruunist villasest ülekuuest, sinise või punase triibuga nokkmütsist (rogatywka), särgist, mustadest pükstest, ja mustadest poole sääreni ulatuvatest nahksaabastest. Rõivaste juurde kuulub vöö, mis on tavaliselt siidist ning väga pikk ja kallis, kuigi tal lisakaunistusi ei ole. Vöö võib olla kollane, roheline, punane või sinine.
Naiste rõivad on väga esinduslikud ja rikkad. Naine kandis ülestikku hulka seelikuid ja valget pluusi. Pealmine seelik on tavaliselt siidist või brokaadist ja rohelist, punast või sinist värvi. Selle peal on pitsseelik, pitskrae ja vest. Peas on pärlite, tsekiinide ja muude kaunistustega väljaõmmeldud tanu, mida raamistavad seelikuga ühte värvi pitsid. Neid rõivaid kantakse pidupäevadel tänini.
Sõnad linlaste kategooriate kohta
Kasutatakse spetsiaalseid sõnu Żywieci elanike eri kategooriate kohta. Vanasti ei tohtinud linna piires elada juudid, mustlased ega väga vaesed inimesed.
Putosz (mitmuses putosze) on linna patriits. Nende hulka kuulusid suguvõsad, kelle käes olid tähtsamad ametikohad. Rahvarõivad ongi õigupoolest patriitside rõivad. Nende suguvõsade seas olid Studencki, Jeziorski, Miodoński, Obtułowicz, Staszkiewicz ja paljud teised.
Szczupok on isik, kes elab Żywiecis, kuid tal pole suurt vara ega tähtsat ametikohta. Szczupok võis olla igaüks kes ei olnud putosz, kuid oli linnas nii kaua elanud, et teda ei peetud võõraks. Selleks läks mitu põlvkonda. Suure armastuse korral oli mõeldav putosz'i ja szczupok'i abielu.
Przystoc on linnas elav võõras. Mitme põlvkonna pärast ja vara olemasolu korral oli võimalik saada szczupok'iks või putosz'iks (viimane nõudis rohkem põlvkondi).
Gorol ehk górol on külainimene, kes käib linnas laadal või tööd otsimas.
Tantsud
Pidudel tantsitavate tantsude seas olid polonees, mazur ja polka.
Pidustused
Linnas ja selle ümbruses peetakse uusaastapidustusi nimetusega jukace.
Linnas on gooti ja renessanss-stiilis vana loss ja uus loss (Habsburgide palee).
- Tomasz Adamek, poksija
- Stanisław Bajtlik, astrofüüsik
- Kasia Drzyżdżyk, fotomodell
- Łukasz Golec, laulja
- Paweł Golec, muusik
- Krzysztof Janik, rallisõitja
- Marek Kutschera, füüsik
- Józef Namysłowski, füüsik
- Stanisław Pyjas
- Marcin Rozynek, laulja
- Szymon Rus
- Marieta Żukowska, näitleja
- Agata Wróbel, tõstja
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
