From Wikipedia, the free encyclopedia
Öösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind. Eesti Ornitoloogiaühing valis öösorri 2019. aasta linnuks[1].
 |
See artikkel räägib linnuliigist; lindude perekonna kohta vaata artiklit Öösorr (perekond) |
| Öösorr | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Öösorrilised Caprimulgiformes |
| Sugukond |
Öösorlased Caprimulgidae |
| Perekond |
Öösorr Caprimulgus |
| Liik |
Öösorr |
| Binaarne nimetus | |
|
Caprimulgus europaeus Linnaeus, 1758 | |
 Oranž - suvel Sinine - teadaolev talvitusala Sinised tähed - võimalik talvitusala | |
Öösorr on öösorlaste sugukonna tüüpiline esindaja.[2]
Öösorri eestikeelne nimi tuleb linnu iseloomulikust surisevast laulust, mis võib kesta tundide kaupa.
Ladinakeelne nimetus caprimulgus ("kitselüpsja") (sama tähendusega on ka saksakeelne Ziegenmelker) tuleneb uskumusest, et öösorr käib öösel kitsedest piima imemas[2], misjärel need pimedaks jäävad. See uskumus on täiesti vale, sest nagu linnud üldse, ei joo öösorr kunagi piima, ja kitsed ei muutu sellest pimedaks, et keegi neist piima imeb.
Öösorr on levinud suuremas osas Euroopast (põhjas kuni Arhangelskini) ja parasvöötme Aasiast (põhjas kuni Tomski ja Jenisseiskini, idas Taga-Baikalimaani, lõunas Lääne-Pakistani ja Lõuna-Türgini), samuti Loode-Aafrika rannikul. Ta on rändlind, kes talvitub Aafrikas Saharast lõuna pool, samuti Loode-Indias.[2]
Eestis on öösorr üldlevinud haudelind[2], kelle arvukust on hinnatud 10–20 tuhandele paarile[3].
Öösorri ülapool on pruunikashall tumedate tähnide, mustjate triipudega ja roostekarva varjundiga. Nagu mõned teisedki öösorlased, moodustab öösorri liik kaks sulestiku värvilt erinevat vormi: ühed isendid on hallimad, teised rohkem roostevärvi. Keha alapool on ookrivärvi, peente mustjaspruunide vöötidega. Kurgualuse külgedel on kummalgi pool valge laik. Valge laik on ka kahe äärmise tüürsulgede paari tipus.[2]
Nokalahk on väga suur, aga nokk lühike ja kerge. Suud ümbritsevad harjassuled. Silmad on suured. Tiivad on kitsad, lend kiire ja käratu. Saba on üsna pikk. Jalad on väga lühikesed, varbad on nõrgad. Keskmise varba küünisel on servanaastud, mis moodustavad midagi kammilaadset. Kolju on lamendunud.[2]
Kehapikkus on 26–28 cm, tiiva pikkus 17,5–20 cm, kaal ligi 75 g. Isane on emasest pisut suurem, muus osas suguline dimorfism puudub.[2]
Öösorr saabub lõunamaalt levila lõuna- ja kaguosas aprilli lõpus, levila põhjaosas mai algul.[2]
Öösorr võib pesitseda metsas, metsastepis, poolkõrbe põõsastikes ja isegi kõrbete äärealadel. Ta elab ka mägedes, nii metsaga kaetutes kui metsatutes.[2]
Öösorr ei ehita pesa, vaid muneb munad sambla sisse, varisenud lehtedele ja okastele või isegi paljale maapinnale. Alles haudumise ajal võib sellesse kohta moodustuda väheldane pesasüvend. Kuna pesa ei ole, siis saavad öösorrivanemad, kui nad hädaohtu tunnetavad, oma munad teise kohta nihutada.[2]
Enne munemist, aga mõnikord ka pärast munemist toimuvad paarimismängud. Nende käigus on kuulda tasast laulu, mis meenutab kassi nurrumist. Isaslind laseb oma ühetoonilist laulu kuuldavale kuni 5 minutit ja lõpetab selle terava hüüdega, mida korratakse 4-5 korda. Seejärel kostab tiibade laksutamist.[2]
Kurnas on 2 muna, millel on valgel taustal helehallid ja pruunikad laigud. Muna pikkus on 28–37 mm ja läbimõõt 20–24 mm.[2]
Hauduma hakkab öösorr kohe pärast esimese muna munemist. Vaheldumisi hauvad mõlemad vanemad. Saksa ornitoloog O. Heinroth kirjutas, et pärast puhkamist ja toitumist pesa juurde lennanud lind lausa tõukas oma paarilise munadelt minema. Haudumine vältab 17–18 päeva. Pojad kooruvad öösel, aga kuna haudumine algab kohe pärast munemist, siis üldjuhul mitte samal öösel.[2]
Pojad on juba koorudes kaetud tihedate pruunikate udusulgedega. Nad on juba koorudes nägijad. Vanemad toidavad poegi veel pärast seda, kui nood on lennuvõimestunud. Noorlindudel on lühem saba kui vanalindudel. Lõunamaale hakkavad nad lendama augusti lõpul või septembris. Noorlinnud saavad suguküpseks esimesel eluaastal.[2]
Öösorr sulgib kaks korda aastas. Täissulgimine toimub detsembrist veebruarini, mil öösorr talvitub. Osaline sulgimine toimub septembris-oktoobris ja sel ajal vahetub väikesulestik.[2]
Öösorr lendab pärani avatud suuga, püüdes õhust liblikaid, mardikaid ja teisi suuri putukaid. Ta lendab hommiku- ja õhtuhämaruses tund või poolteist korraga.
Inimesi öösorr eriti ei pelga. Toitu otsides võib ta inimesele üsna lähedale lennata ja pole harvad juhtumid, kus öösorre asulates kohatakse.[2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
