Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

See artikkel räägib Poola kuningast, kelle saksapärane nimekuju on suunatud siia; samanimelise Mecklenburgi hertsogi kohta vaata: Sigismund August (Mecklenburg)

Leedu suurvürstina

Zygmunt August elas alates 1528. aastast Vilniuses, Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigis. Leedu suurvürstina krooniti ta juba 1529. aastal kuningaks, kuid veel 19 aasta jooksul oli Krevo unioon alusel personaalunioonis moodustatud Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi ühisriigi Rzeczpospolita tegelik valitseja tema isa, Zygmunt I Vana.

Nagu isagi, toetus Zygmunt II August valitsemisel koostööle Senati ja šlahtaga. Kui 1545. aastal suri tema esimene, Habsburgide soost abikaasa Austria Elisabeth, kellega ta oli abielus olnud vähem kui aasta, sõlmis ta 1547. aastal vastu oma ema Bona tahtmist salaja abielu Leedust, Radziwillide soost pärit kauni kalvinisti Barbara Radziwiłłównaga, kuulsa hetmani Jerzy Radziwiłłi tütrega.

Poola kuninga ja Leedu suurvürstina

Pärast isa, Zygmunt I Vana surma 1548 tuli Zygmunt August troonile Zygmunt II Augustina ning salajane, Leedus sõlmitud abielu Barbara Radziwiłłównaga sai teatavaks ning šlahta kuulutas selle mesalliansiks. Mässulisele šlahtale, kes oli juba hakanud magnaadiperekondi võimupositsioonidelt välja tõrjuma, oli see ainult ettekäändeks. Asja taga olid nähtavasti ka Austria Habsburgide õukond ning Zygmunt II Augusti enda ema, kuninganna Bona. Zygmunt II esimese maapäeva (31. oktoober 1548) delegaadid ähvardasid loobuda riigitruudusest, kui kuningas Barbarast viivitamatult lahti ei ütle. seda kuningas keeldus tegemast, ning moraalne julgus ja tähelepanuväärne poliitiline osavus tõid talle võidu.

Teisel maapäeval 1550 kutsus ta kokku teise maapäeva, mille marssal Kmita noomis maapäeva liikmeid, süüdistades neid krooni seadusandliku prerogatiivi kallale kippumises. 7. detsembril 1550 krooniti Barbara kuningannaks, kuid viis päeva hiljem ta suri, süüfilisesse, ta maeti Vilniusse. Tekkis tõendamata kahtlus, et ta mürgitati kuninganna Bona poolt, kes sundis Zygmunt II Augustit sõlmima 1553. aastal kolmanda, puhtpoliitilise abielu Austria ertshertsogitar Katharinaga, Zygmunt II Augusti esimese abikaasa Elisabethi noorema tütrega. Bona aga, kes oli pojaga ja õukonnaga tülli läinud, asus elama Itaalia linna Barisse, kust ta pärit oli, ning suri seal 1557. aastal.

Zygmunt II Augusti kolmas abikaasa, Habsburgide soost Austria ertshertsogitar Katharina oli haiglane (epilepsiahaige) ja ebasümpaatne, ja varsti kaotas Zygmunt lootuse temalt järglasi saada, nii et ta oli Jagelloonide dünastia pealiinis viimane meessoost liige ja Jagelloonide dünastia ähvardas välja surra.

Sisepoliitika

Zygmunt II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli veel üsna ususalliv, 16. sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide (katoliiklased, luterlased ja kalvinistid) vahelised pinged ühes vastureformatsiooni hoogustumisega kogu Euroopas. Alles 16. sajandi lõpukümnenditel, kuningate Stefan Bathory ja Sigismund III valitsusajal, saavutas Poolas mõjuka positsiooni rekatoliseerimise põhijõudusid, jesuiitide ordu. Oma võimsuse tippu jõudnud Poola-Leedu suurriigis haaras roomakatoliku kirik üha kesksema rolli keskvõimu kindlustamisel ja laiendamisel.

Troonipärimine

Zygmunt II August püüdis troonipärija puudumise parandamiseks saada abieluväliseid järglasi kaunitaride Barbara Gizanka ja Anna Zajanczkowskaga ning maapäev oli koguni valmis tunnistama tema võimaliku poja ühega neist seaduslikuks järglaseks, kuid ometi ta suri lastetuna. Rzeczpospolitas kujunes välja interregnum, kuna Zygmunt II August oli ainus meessoost järglane ning Zygmunt I Vanal oli peale tema neli tütart, kellest kolm olid abiellunud Ungari kuninga, Preisi hertsogi ja Soome hertsogi Johan IIIga. Viimase vallalise printsessina oli Poola kuningakotta jäänud vallaline Anna Jagiellonka, kes kuulutati pärast Zygmunt II Augusti surma Poola infantaks.

Isiklikku

Zygmunt II August oli Poola kuninga Zygmunt I Vana ja tema teise abikaasa, Milano hertsogi tütre Bona Sforza ainuke poeg. Ta oli abielus kolm korda, kuid tal ei olnud järglasi.

Elu lõpul elas Zygmunt alaliselt mitte Krakówis, vaid Knyszyni lossis, kus ta ka suri.

Zygmunt II Augusti (1520–1572), vanem õde Isabella Jagiellonca (1519–1559) abiellus Zygmunt I Vana esimese naise Barbara vanema venna János I Zápolyaga ja sai Ungari kuningannaks ja tema poeg oli Transilvaavia vürst (1570–1571) János II Sigismund Zápolya, enne Gasnar Bekesyt (1571–1572) ja Istvan Báthoryt (1572–1575).

Teine õde Sophia Jagiellonca (1522–1575) abiellus Brunswick-Lüneburgi hertsogi Heinrich V-ga, kuid lapsi ta ei saanud.

Pärast Zygmunt II surma valiti Poola kuningaks Zygmunt I kolmas õde Anna Jagiellonca (1523–1596), kes abiellus Stefan Batoryga, aga temagi ei saanud lapsi.

Neljas õde Katarina Jagiellonca (1526–1583) abiellus Soome hertsogi, hilisema Rootsi kuninga Johan III-ga ja temast põlvnesid nii Poola kui Rootsi kuningad.

Vaata ka

Välislingid

Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

Eelnev: Zygmunt I Vana	Leedu suurvürst 1548–1572	Järgnev: Henryk Walezy
	Poola kuningas 1548–1572