From Wikipedia, the free encyclopedia
Zosimus oli paavst 417–418. Ta oli 41. paavst.
See artikkel räägib paavstist; ajaloolase kohta vaata lehekülge Zosimos. |
Zosimus | |
---|---|
Valitsemisaja algus | 18. märts 417 |
Valitsemisaja lõpp | 26. detsember 418 |
Eelkäija | Innocentius I |
Järeltulija | Bonifatius I |
Sünnikoht | Kreeka |
Surmakuupäev | 26. detsember 418 |
Surmakoht | Rooma |
Zosimus oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Kreekast. Ta oli Abrahami poeg ja isa nime tõttu on teda peetud päritolult juudiks.
Teda peetakse presbüteriks, keda Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos mainis oma kirjas Innocentius I-le.
Zosimus sai paavstiks 18. märtsil 417.
Innocentius I mõistis jaanuaris 417 hukka pelagianismi. Pärast tema surma saabus Caelestius Rooma, et oma vaateid õigustada. Zosimus pidas suvel 417 San Clemente kirikus sinodi, kus Caelestius tunnustas Innocentius I otsust ja Nikaia usutunnistust.
Seepeale teatas Zosimus 22. septembril 417 Aafrika piiskoppidele, et Caelestius oli ketserluse süüdistusest puhas ning kui Aafrika piiskopid pole selle otsusega nõus, olid nad kahe kuu jooksul kohustatud ilmuma Rooma. Pelagius saatis Zosimusele kirja, milles tunnustas samuti kehtivat usutunnistust. Järgmisel sinodil leiti, et Pelagius oli samuti süüst puhas, millest teavitati Aafrika piiskoppe.
Novembris 417 pidasid Aafrika piiskopid sinodi ja kinnitasid, et Innocentius I otsus Pelagiuse ja tema järgijate suhtes peab jääma jõusse. Piiskopid saatsid vastava korralduse ka Lääne-Rooma keisrile Honoriusele, kes kohustas 30. aprillil 418 paavsti hukka mõistma Pelagiust ja Caelestiust.
21. märtsil 418 kinnitas Zosimus Aafrika piiskoppidele, et pelagiaanide suhtes jääb Innocentius I otsus jõusse. Ta avaldas "Tractoria", milles mõistis Pelagiuse ja Caelestiuse õpetuse hukka.
Aafrika preester Apiarius siirdus Rooma ja apelleeris paavstile otsuse peale, mille alusel oli Sicca piiskop Urbanus ta ekskommunitseerinud. Aafrikas kehtinud kanoonilise õigusega oli vastuolus apelleerimine väljaspool oma piiskopkonda.
Zosimus vabastas Apiariuse ekskommunikatsioonist ja saatis ta koos legaatidega Aafrikasse. Zosimus andis korralduse, et Aafrika piiskoppidel peab olema õigus apelleerida Rooma, mitte aga pöörduda Ravennas asuva Lääne-Rooma keisri poole. Ühtlasi ekskommunitseeris ta piiskop Urbanuse, kuni ta tühistab Apiariusele määratud otsuse.
Zosimus avaldas 22. märtsil 417 dekreedi, mille alusel määras ta samal ajal Roomas viibinud Arles' piiskopi Patrocluse Vienne'i ja mitme teise Gallia piiskopkonna metropoliidiks ning paavstlikuks vikaariks. Patroclus sai õiguse määrata ametisse piiskoppe ja teostada muid kiriklikke ülesandeid ilma Rooma vastava loata. Samuti ei tohtinud ükski Gallia piiskop minna Rooma ilma Patrocluse vastava loata.
Gallia piiskopid taunisid seda otsust, kuid 5. märtsil 418 tagandas Zosimus ametist Marseille piiskopi Proculuse.
Zosimus saatis kirja Salona piiskopile Hesychiusele, milles ta avaldas soovi moodustada samasugust vikariaati Dalmaatsias.
Zosimuse vastu moodustus vaimulike opositsioon Ravennas asuvas Lääne-Rooma keisri õukonnas. Paavst kavatses vaimulikud ekskommunitseerida, kuid suri.
Zosimus suri pärast lühiajalist haigust 26. detsembril 418 ja maeti "Liber Pontificalise" järgi Rooma San Lorenzo kirikusse.
Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 26. detsember
Eelnev Innocentius I |
Rooma paavst 417–418 |
Järgnev Bonifatius I |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.