From Wikipedia, the free encyclopedia
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina) on haugaslaste sugukonda kotka perekonda kuuluv röövlind.
| Väike-konnakotkas | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Haukalised Accipitriformes |
| Sugukond |
Haugaslased Accipitridae |
| Perekond |
Kotkas Aquila |
| Liik |
Väike-konnakotkas |
| Binaarne nimetus | |
|
Aquila pomarina Brehm (1831) | |
 Levikukaart: ██ pesitsusalad ██ talvitusalad | |
| Sünonüümid | |
| |
Varem selle liigi alamliigina käsitletud lõuna-konnakotkast (Aquila hastata) tunnustatakse tänapäeval iseseisva liigina.[2]
Eestis kuulub väike-konnakotkas I kaitsekategooriasse.[3]
Esimesena kirjeldas väike-konnakotkast teaduslikult saksa pastor ja ornitoloog Christian Ludwig Brehm 1831.
Väike-konnakotkas on, nagu selgus, lähedasemalt sugulane suur-konnakotka kui lõuna-konnakotkaga. Nende ühine esivanem elas nähtavasti Afganistani ja India piirkonnas pliotseeni keskpaiku umbes 3,6 miljonit aastat tagasi. Kui algas viimane jääaeg ja Kesk-Aasias moodustusid suured igijääga kaetud alad, jagunes seni ühtne liik kaheks, põhja- ja lõunapoolseks liigiks. Põhjapoolne liik jagunes millalgi pliotseeni ja pleistotseeni piiri paiku, umbes 2 miljonit aastat tagasi idapoolseks (suur-konnakotkas) ja läänepoolseks (väike-konnakotkas) liigiks.
Väike-konnakotka sulestik on tumepruun, hästi on näha tiiva heledam eesserv ja samuti paistavad paremini välja sulelabadest moodustunud ühtlaselt valged tiivalaigud. Päranipuala on pruun[4]. Kotka jalad on kaetud sulgedega kuni varvasteni.
Väliselt sarnaneb ta haruldasema suur-konnakotkaga ning kahe konnakotkaliigi eristamine teineteisest on keeruline. Vahetegemise teeb raskeks seegi, et nad moodustavad segapaare ja annavad hübriide. Suur-konnakotkas on enamasti ühtlaselt tumepruun, suleroodudest moodustuvad tiivapealsed laigud paistavad hajusatena[5]. Väike-konnakotkas on heledam ja tema külgmistel tüürsulgedel on tavaliselt ristipidine muster[4].
Väike-konnakotkaste keha pikkus on 55–67 cm, saba pikkus 20–25 cm, tiibade siruulatus 1,46–1,68 m[6]. Tiiva pikkus on 44–51 cm[4]. Emased linnud on reeglina veidi suuremad ja raskemad kui isased[6]. Täiskasvanud isaslindude mass on 1,0–1,4, emaslindude oma aga 1,3–2,2 kg[6].
Väike-konnakotkas pesitseb kotkaste kohta mitte väga suurel territooriumil Soome lahe lõunakaldast kuni Väike-Aasia poolsaare ja Kaukasuseni[7]. Läänes ulatub levila Ida-Saksamaa ja Austriani, idas Iraanini[4]. Lõuna-konnakotkas elab Indias ja Põhja-Birmas[4].
Võrdlemisi hõredalt asustatud levilas pesitsevate lindude arvukust on raske kindlaks määrata. Hinnanguliselt elutseb Euroopas 14–19 tuhat pesitsevat paari, mis moodustab üle 95% liigi koguarvukusest[2]. Kõige rohkem on pesitsevaid paare Valgevenes (3150–3350), Lätis (2000–2800) ja Poolas (1660–1850).[7]
Eestis on väike-konnakotkas kõige arvukam kotkaliik. Hinnanguliselt on meie asurkonnas tänapäeval 480–600 pesitsevat paari. Liik on levinud kogu Mandri-Eestis (saartel pesitsemise kohta andmeid pole), asustustihedus on väiksem Eesti loodeosas ja suurem Kagu-Eestis.[7]
Väike-konnakotkas on rändlind, kes pärast pesitsusperioodi lendab talvitusaladele, mis asuvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas.[6]
Väike-konnakotka saagipüüdmise alad paiknevad vähekasutatavatel rohumaadel, märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Eestis olid väike-konnakotka jahimaadeks varem eelkõige poollooduslikud märgalad, kuid alates 1960. aastatest hakkasid nad järjest rohkem toituma kultuurmaastikul.[7]
Tema saagi hulka kuuluvad peamiselt väikesed imetajad, sageli ka konnad ja linnud, kohati roomajad ja suured putukad. Kesk-Euroopas on tähtsamad saakloomad pisinärilised (uruhiired, hamstrid ja hiired). Valgevenes on olulisel kohal konnad, kes moodustavad püütavate saakloomade kogusest ligi kaks kolmandikku. Levila lõunaosas võib roomajate osakaal toidu hulgas oluliselt suureneda. Toidu koostis sõltub aastaajast ja kättesaadavusest.[7]
Kuna väike-konnakotkas toitub peamiselt väikesest saagist, siis ei otsi ta seda põhiliselt lennates, vaid jalgsi. Ta sööb ka raibet.[4]
Konnakotkad pole nii nobedad ja liikuvad kui kaljukotkas, aga nende lend on sujuvam.[4]
Pesitsuspaika saabub väike-konnakotkas suhteliselt vara: Venemaa keskvööndisse märtsi lõpul.[4]
Kohe pärast saabumist hakkab väike-konnakotkas pesa ehitama või parandama[4]. Pesa paikneb puu otsas[4]. Väike-konnakotkas teeb tavaliselt endale ise pesa, kuid mõnikord kasutab teiste röövlindude või must-toonekure pesi[7]. Pesa kasutatakse vähese häirimise korral kuni 10 aastat[7]. Enamasti on kotkapaaril mitu pesa, mida vajadusel vahetatakse[7]. Pesa läbimõõt on 0,4–1,0 m ja üle selle, kõrgus kuni meeter ja üle selle[7].
Pesas on aprilli lõpus või mai alguses 1–2 (väga harva 3) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist, seetõttu kooruvad pojad eri aegadel. Haudeperiood kestab 37–41 ööpäeva, pojad saavad lennuvõimeliseks 8–9 nädala pärast, Eestis tavaliselt augusti esimesel poolel.[7][4]
Poegade vanusevahe viib enamasti selleni, et noorem hukkub vanema poja tagakiusamise tõttu. Harva saavad lennuvõimeliseks mõlemad pojad.[8][4]
Väike-konnakotkas talvitub Väike-Aasias, Iraanis, Indias ja Indohiinas. Sügisränne algab olenevalt piirkonnast septembris või oktoobris. Rände ajal saab konnakotkaid näha salgati. Tavaliselt lendavad nad kõrgel üksteise järel, kuid suure vahemaaga.[4]
Väike-konnakotka teadaolev maksimaalne eluiga on 27 aastat.[8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
