Voyager 2
From Wikipedia, the free encyclopedia
Voyager 2 on NASA kosmosesond, mis startis 20. augustil 1977. Sond on osa Voyageri programmist ning see saadeti uurima Päikesesüsteemi ja selle piirialasid. Sond lendas mööda Jupiterist, Saturnist, Uraanist ja Neptuunist ning nende möödalendude käigus tehti hiidplaneetidest esimesed detailsed fotod. Voyager 2 sai pärast möödalendu Neptuunist, neljandaks Päikesesüsteemist lahkuvaks kosmosesondiks ja see on seni ainus kosmosesond, mis on uurinud Uraani ja Neptuuni[1].
See artikkel vajab ajakohastamist. (August 2023) |
Organisatsioon | NASA |
---|---|
Satelliidi platvorm | Voyager |
Missioonitüüp | Teaduslik |
Lendab mööda |
Jupiter Saturn Uraan Neptuun |
Möödalennu aeg |
9. juuli 1979 25. august 1981 24. jaanuar 1986 25. august 1989 |
Stardi aeg | 20. august 1977 |
Kanderakett | Titan IIIE |
Stardikompleks | Cape Canaverali stardikompleks 41 |
Missiooni kestus | 40 aastat 5 kuud ja 4 päeva (seisuga 25. jaanuar 2018) |
COSPAR ID | 1977-076A |
SATCAT | 10271 |
Mass | 722 kg |
Võimsus | 420 W (3 RTG-d) |
Sondi põhimissioon lõppes 31. detsembril 1989, kuid see on endiselt töökorras ja sellega peetakse Deep Space Networki kaudu regulaarselt ühendust. Voyager 2 pikendatud missioon uurib Päikesesüsteemi piirialasid ning seisuga 28. jaanuar 2018, oli missioon kestnud üle 40 aasta[2].
Voyager 2 asus 25. detsembril 2018. aastal 119,46 aü kaugusel Päikesest[2]. NASA teatas 10. detsembril 2018, et mõõtmistulemuste kohaselt sisenes Voyager 2 5. novembril tähtedevahelisse ruumi ja see on alustanud tähtedevahelise plasma tiheduse ja temperatuuri mõõtmisi.[3][4]