Vennad Wrightid
Ameerika lennunduse pioneerid, lennukileiutajad / From Wikipedia, the free encyclopedia
Vennad Wrightid, Orville (19. august 1871 – 30. jaanuar 1948) ja Wilbur (16. aprill 1867 – 30. mai 1912) olid kaks ameeriklast, keda üldiselt tuntakse[1][2][3] lennuki leiutajatena, sest nad sooritasid 17. detsembril 1903 omaehitatud lennukiga inimkonna esimese juhitava mootorlennu.
Orville Wright | |
---|---|
Foto: 1903 | |
Sündinud |
19. august 1871 Dayton, Ohio |
Surnud |
30. jaanuar 1948 (76-aastaselt) Dayton, Ohio |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | lennuki leiutaja, piloodiõpetaja |
Autogramm | |
Wilbur Wright | |
---|---|
Foto: 1903 | |
Sündinud |
16. aprill 1867 Millville, Indiana |
Surnud |
30. mai 1912 (45-aastaselt) Dayton, Ohio |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | lennuki leiutaja, piloodiõpetaja |
Autogramm | |
Kahe aasta jooksul arendasid vennad oma lendava masina esimeseks praktiliseks lennukiks, mille eeskujul ehitati ka mujal maailmas samalaadseid lennumasinaid. Maailmas oli ka varem, kuigi ebaõnnestunult, katsetatud lennuaparaate, aga vennad Wrightid näitasid esimesena, et fikseeritud tiibadega lennumasina lendutõusmine tasapinnalt ja mootori jõul on võimalik.
Vendade suurim läbimurre oli lennuki juhtimissüsteemi leiutamine, mis võimaldas piloodil oma lennumasinat õhuruumis kõigi kolme telje suhtes rahuldavalt juhtida ja tasakaalus hoida.[4] Selline juhtimismeetod sai hiljem standardiks kõigile fikseeritud jäiga tiivaga lennukitele.[5][6] Alates 1896, mil nende lennundushuvi uuesti ärkas, keskendusid vennad Wrightid lennuki "lendamisprobleemi" lahendamisel juhitavuse küsimusele, selle asemel et kasutada nagu varasemad katsetajad aina võimsamaid mootoreid.
Tagasihoidlikus aerodünaamilises torus, mille ventilaatorit käivitas Wrightide endi ehitatud gaasimootor, tehtud katsetega sai neile selgeks, et parimaid tulemusi annavad võlvjad kumera eesservaga profiilid ja pikad kitsad tiivad. See teadmine võimaldas neil ehitada varasemast tõhusamaid tiibu ja propellereid .[7][8] Nende USA patent 821 393 kinnitab lennuki sellise juhtimissüsteemi leiutamist, kus kallutatakse lennumasina tüürpindu.[9]
Vennad Wrightid said vajalikud mehaanikuoskused, kui töötasid aastaid isiklikus trükipresside ja jalgrattapoes ning tegelesid seal mootorite ja masinatega. Nende töö jalgratastega süvendas neis usku, et nii nagu ebastabiilset jalgratast, saab ka lennumasinat juhtida ja tasakaalus hoida õpitud vilumusega.[10]