Venekirves
From Wikipedia, the free encyclopedia
Venekirves ehk sõjakirves on kivikirvetüüp, mida valmistasid nöörkeraamika kultuuride inimesed. Venekirvel on varreauk ning see on saanud nime oma kuju järgi, mis meenutab venet ehk paati. [1] [2]
Venekirved olid tõenäoliselt nii tööriistad, prestiižiesemed kui ka relvad.[2]
Venekirveid valmistanud nöörkeraamika kultuuride inimesed elasid tänapäeva Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Ukrainas ning Venemaa läänepoolsetel aladel. Eestis elas nöörkeraamika kultuuri inimesi 2800-2000 eKr, teisisõnu neoliitikumis ehk noorema kiviajal. Nöörkeraamika algkodu oli alal, mis hõlmas Musta ja Kaspia mere äärseid steppe Venemaal ja Ukrainas ning lisaks veel Rumeeniat, Ungarit ja Bulgaariat. Umbkaudu aastatel 3800-2200 eKr oli sellel suurel alal aukhaudade kultuur. Geneetilised uuringud, täpsemalt vana DNA uuringud on näidanud, et aukhaudade ja nöörkeraamika kultuuride inimesed olid suguluses.[3] Nöörkeraamika kultuuridest räägitakse tavaliselt mitmuses, kuivõrd eri Euroopa osades on venekirveid teinud inimeste materiaalses kultuuris erinevusi, ent ühisosa on neil needsamad raieriistad, lisaks savist peekrid ja pikad tulekivilaastust noad. Eesti nöörkeraamika kultuuri alla kuulusid veel Läti, Lõuna-Soome, Ingerimaa ja Karjala maakitsus. [4]