From Wikipedia, the free encyclopedia
Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab.
Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist.
Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas selle ressursi sisu või veateatega. Ressurss on tüüpiliselt fail serveri kõvakettal, kuid see oleneb suuresti serveri seadistustest.
Paljud veebiserverid (nt Apache HTTP Server) toetavad ka serveripoolset skriptimist, mis lubab serveri käitumist skriptida eraldi failides, jättes algse serveritarkvara muutmata. Skriptimistarkvara (näiteks PHP) lubab HTML-dokumente luua dünaamiliselt.
Kuigi serveri peamine eesmärk on sisu edastamine, võimaldab hüperteksti edastusprotokoll ka info vastuvõtmist klientidelt. Seda võimalust kasutatakse erinevate vormide saatmiseks ning failide üleslaadimiseks.
Veebiserverid on ka mõnedes printerites ja ruuterites, et lihtsustada nende administreerimist veebipõhise kasutajaliidese kaudu.
Lühima veebiserveri võib kirjutada nt shelli skriptina.[1] Teiste programmide poole, nt andmebaasimootorid, saab veebiserver pöörduda CGI abil.
1989. aastal pakkus Tim Berners-Lee oma tööandjale CERN-ile välja projekti, mille eesmärgiks oli lihtsustada teadlaste vahelist infovahetust kasutades hüperteksti süsteemi.[2] Selle projekti tulemusena kirjutas Berners-Lee kaks programmi:
Tehnoloogia lihtsus ja efektiivsus aitas kaasa selle levimisele erinevatesse ringkondadesse nagu teadusasutused, ülikoolid ja lõpuks tööstused.
1994 otsustas Tim Berners-Lee asutada W3C (World Wide Web Consortium), et reguleerida erinevate seotud tehnoloogiate (nt HTTP, HTML) edasist arengut läbi standardiseerimise.
Kõige suurema turuosaga veebiserveri tarkvara Netcrafti 2015. aasta aprilli uuringu põhjal. Info on 849 027 856 saidi kohta.[3]
Nimi | Veebilehti | Protsent |
---|---|---|
Apache HTTP Server | 333 285 741 | 39,25% |
IIS | 236 288 843 | 27,83% |
nginx | 126 274 778 | 14,87% |
Google Web Server (GWS) | 20 051 433 | 2,36% |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.