Valga–Koidula raudteelõik on raudtee Eestis.
| Valga–Koidula raudteelõik | ||||
|---|---|---|---|---|
 | ||||
| Üldist | ||||
| Seis |
Kasutusel (reisirongid ei sõida) | |||
| Asukoht |
 Eesti (Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa) | |||
| Alg- ja lõpp-punkt |
Valga Koidula | |||
| Jaamade ja peatuste arv | 20 | |||
| Rööpapaaride arv | 1 | |||
| Opereerimine | ||||
| Avati | 22. juuli 1889 | |||
| Omanik |
Eesti Raudtee, | |||
| Operaator(id) |
Operail, | |||
| Tehniline | ||||
| Raudtee pikkus | 96,5 km | |||
| Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
| Elektrifitseeritud | Ei | |||
| Kiirus | Kuni 60 km/h [1] | |||
| ||||
Alates 2001. aasta kevadest (märtsist), kui seiskus regulaarne reisirongiühendus, kasutatakse raudteed vähesel määral üksnes kaubaveoks.
Ajalugu
.jpg)
Valga–Petseri raudteelõik rajati aastatel 1886–1889 osana Riia–Pihkva raudteest (selle alla arvati ka Tartu–Valga raudtee). Aastal 1907 sai see Peterburi–Varssavi raudtee osaks.
Pihkvast Valgani rajati esialgu seitse vahejaama. Nendesse III–V klassi jaamadesse ehitati ühekorruselised puidust jaamahooned, mille suurus ja ruumiprogramm olenes klassist. Madalama klassi jaamahoonete keskosas oli läbi hoone ulatuv ootesaal, millele lisandusid mõned ametiruumid maja kummaski otsas.[2]
Enne II maailmasõda toimus raudteeliiklus Eesti Vabariigist NSV Liitu läbi Petserimaal paiknenud Irboska raudteepiiripunkti.
Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on Valga–Võru–Koidula raudteelõigu näol Eestis ainsana tegemist transiitteega, leidis raudtee reisi- ja kaubarongide poolt eelneval sajandil intensiivset kasutust.[3]
Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks kolmenäiduline täisautomaatblokeeringu süsteem, mis võimaldab suuremat rongikoosseisude läbilaskevõimet. Seadmed on lülitatud dispetšeritsentralisatsiooni süsteemi NEMAN.[4]
Kasutusel on R65 tüüpi 800 m pikkused rööpad koos kompenseerivate vahelülidega, rööbaste paigaldusaastad on vahemikus 1982 – 1985. Liiprid on valdavalt betoonliiprid aga kompenseerivate vahelülide kohal ja pöörmete piirkonnas jaamades on kasutusel ka puitliiprid.[5]
Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.[6]
Raudteelõigu omanik on Eesti Raudtee, kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.[7]
Aastal 2019 moderniseeriti raudteeülesõidud. Kokku 14 ülesõidu foorid asendati uute LED-fooridega.[8]
Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu. Reisijate vedu lõpetati märtsis 2001.[9]
2022. aastal arvestati, et Valga–Võru liini ligi 88 km renoveerimiseks võiks kuluda 54 miljonit eurot.[10]
2023. aastal sai teatavaks uudis, et Eesti Raudtee plaanib 2027. aastaks Euroopa fondide toel rekonstrueerida Valga–Koidula vahelise raudteelõigu ning rajada Sõmerpallu raudteesõlme. 70 miljoni euro suuruse investeeringu eesmärk oli ennekõike luua võimalused militaartehnika transpordiks, aga ka kauba veoks ning vajadusel reisijateliini taasavamiseks.[11] 2024. aasta jaanuaris selgus, et projekt vajalikku toetust siiski ei saanud.[12][13]
Koidula raudteejaam
Aasta 2011 keskpaigaks ehitati seoses Koidula piiripunkti ja seal asuva Koidula raudteejaama renoveerimisega Piusa lähedal (Eesti alal) kokku Valga poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja Tartu poolt tulev Tartu–Koidula raudteelõik, mistõttu sai võimalikuks rongiliiklus nn Kagu-Eesti kolmnurgas (Tartu–Valga–Koidula–Tartu).[14]
Varem said raudteed kokku alles Venemaal Petseri raudteejaamas. Tõsi, aastaks 1964 oli valminud ka raudteid Eesti NSV pinnal ühendav harutee, mis ühendas kahte teed Piiroja raudteepeatuse ja Petseri raudteejaama vahelisel alal, kuid hiljem võeti sealt rööpad üles[15]).
Reisirongiliiklus
- Liinil Valga–Veski sõitsid Edelaraudtee reisirongid aastani 2001.[16]
- Liinil Riia–Peterburi sõitis rong viimati läbi Valga–Petseri raudteeliini 1998. aastal, seejärel suunati rongiliin läbi Rēzekne.[17]
- Alates 2012. aastast on suveperioodidel pikendatud Tartu–Koidula rongiliini Koidulast kuni Piusani.[18][19]
Ajaloolised raudteejaamad ja peatused
Algsel Valga–Petseri raudteelõigul olid järgmised raudteejaamad ja peatused:
- Petseri (46,3 km). Endine sõlmjaam, kust eraldus kuni 2011. aastani 88 km pikkune raudteeharu (vt Tartu–Petseri raudtee) Tartusse.
- Piusa raudteejaam
- Lepassaare raudteejaam endise nimega Vastseliina raudteejaam (Нейгаузен)[20]
- Otsa raudteepeatus
- Husari raudteepeatus endise nimega Jänesemäe peatuskoht[20]
- Nõnova raudteepeatus
- Võru raudteejaam (Верро)
- Sõmerpalu raudteejaam (Зоммерпален)
- Antsla raudteejaam (Анцен)
- Karula raudteejaam (Каролен)
- Valga raudteejaam (Валк). Sõlmjaam, kust eraldub tänaseni 83 km pikkune raudteeharu Tartusse (vt Tartu–Valga raudteeliin) ja umbes 165 km pikkune tee Riiga (vt Valga–Riia raudteeliin).[21]
Pildid
Valga raudteejaamast vaatega Koidula suunas
Võru raudteejaam ja kaubarong
Tuderna raudteesild
Tunnel Tuderna peatuse lähedal
Kaubarong Piusa lähedal
Elroni reisirong Piusa jaamas
.JPG)
.JPG)
.jpg)
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
