From Wikipedia, the free encyclopedia
Ukraina Õigeusu Kirik (lühend UÕK, ukraina keeles Православна церква України, ukrainakeelne lühend ПЦУ, inglise keeles Orthodox Church of Ukraine) on 15. detsembril 2018 Kiievi Püha Sofia peakirikus toimunud Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul asutatud, kogu Ukraina territooriumi hõlmav Ukraina kanooniline ja autokefaalne õigeusu kirik, mis asub diptühhonis 15. kohal.[6]
See artikkel räägib 2018. aastal asutatud kanoonilisest autokefaalsest kirikust. Teiste Ukraina territooriumil eksisteerinud ja eksisteerivate, samuti väljaspool Ukraina piire ukrainlasi ühendavate õigeusu kirikute kohta vaata Ukraina õigeusu kirikute loendit. |
Vapp | |
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster | |
Asutatud | 15. detsembril 2018 |
---|---|
Tüüp | metropoolia[1][2] |
Õiguslik staatus | 5. jaanuarist 2019 autokefaalne kirik |
Peakorter | Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievis[3] |
Asukoht | Тrjohsvjatitelska 8, Кiiev 01001, Ukraina |
Tegevuspiirkond | Ukraina |
Liikmed | 4807 endise KPUÕK ja 1048 endise UAÕK aktiivset kogudust (01.01.2018)[4] |
Ametlikud keeled | kirikuslaavi keel, ukraina keel ja vähemusrahvuste keeled[5] |
Peaorgan | Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod |
Emaorganisatsioon | Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat |
Veebileht | Православна церква України |
15. detsembril 2018 teatas uue õigeusu kiriku esindaja, et kiriku ametlik nimi on Ukraina Õigeusu Kirik (inglise keeles Orthodox Church of Ukraine)[7]. Autokefaalia tomos'es on kasutatud ka nime Kõige Püham Ukraina Kirik (Most Holy Church of Ukraine).[8] 31. jaanuaril 2019 kandis Ukraina riik UÕK juriidilise isikuna registrisse usuorganisatsioonina, nimega "Ukraina Õigeusu Kiriku Kiievi metropoolia".[9]
11. oktoobril 2018 tühistas Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod 1686. aasta otsuse, millega oli Moskva Patriarhaadile antud õigus määrata ametisse Kiievi metropoliiti ning taastas oma jurisdiktsiooni Ukrainas. Seni eraldi tegutsenud Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (KPUÕK), Ukraina Autokefaalne Õigeusu Kirik (UAÕK) ja Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik (MPUÕK) pidid ühinema, et tekiks ühtne õigeusu kirik, millele Konstantinoopoli patriarhaat annaks pärast asutamist autokefaalia.[2]
Enne uue kiriku asutamist saadeti laiali KPUÕK ja UAÕK.[10][11] Uue kiriku asutamine toimus 15. detsembril 2018 Kiievi Püha Sofia peakirikus toimunud Ukraina õigeusu kirikute ühendkogul. Asutav kogu kutsuti kokku kohaliku kiriku kogu formaadis: iga kutsutud piiskopiga tuli kaasa üks tema piiskopkonna vaimulik ja ilmik või munk.[12] Kutsutud piiskoppidest osalesid kõik 42 KPUÕK piiskoppi, kõik 12 UAÕK piiskoppi ja 2 73-st MPUÕK piiskopist. Ühendkogu hääletas ühtse Ukraina Õigeusu Kiriku asutamise poolt ning kinnitas põhikirja. Vastu ootusi asutati uus kirik metropooliana, mitte patriarhaadina. Kirikupeaks tiitliga "Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit" valiti senise KPUÕK Perejaslavi ja Bila Tserkva metropoliit Epifanius.[2]
5. jaanuaril 2019 kirjutas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I alla vastasutatud Ukraina Õigeusu Kiriku autokefaaliat kinnitavale tomos'ele, mille oli käsitsi pärgamendile jäädvustanud Áthose kõige kuulsam maalikunstnik ja kalligraaf, Xenophontose kloostri munkpreester Luukas,[13] ning andis selle Kiievi metropoliidile Epifaniusele üle ühisel jumalateenistusel İstanbulis 6. jaanuaril 2019[12]. Epifanius tänas tseremoonial viibinud Ukraina presidenti Petro Porošenkot sõnadega: "Härra president, teie nimi jääb vürstide Vladimir Suure, Jaroslav Targa, Kostjantõn Ostrozkõi ja hetman Ivan Mazepa nimede kõrval igavesti Ukraina kiriku ja rahva ajalukku."[14]
7. jaanuaril 2023 toimus Kiievi koobaskloostris esimest korda Ukraina Õigeusu Kiriku jumalateenistus.[15]
UÕK eestseisja (ukraina keeles предстоятел) kannab tiitlit Kiievi ja kogu Ukraina metropoliit, kelle intronisatsioon (ametisse seadmine) toimus 3. veebruaril 2019.[16] 2018. aasta lõpus osales UÕK asutamisel 56 piiskoppi.[17] UÕK peaorgan on Ukraina Õigeusu Kiriku Püha Sinod, mille esimene istung toimus 5. veebruaril 2019 Kiievis.[18] 2019. aasta mai seisuga oli kirikul 45 piiskopkonda.[19]
Osakond | Juht | Asetäitjad |
---|---|---|
Sõjaväevaimulike osakond | metropoliit Ioan (Jaremenko) | |
Välissuhete osakond | metropoliit Epifanius (Dumenko) | ülempiiskop Eustratius (Zorja) |
1. jaanuari 2018. aasta seisuga oli Ukraina usuteabe keskuse RISU andmetel KPUÕK-l ja UAÕK-l enne ühinemist kokku 74 kloostrit.[4] 4. märtsil 2019 otsustas UÕK Püha Sinod asutada Dnipro linnas Püha Neitsi Maarja Kuulutamise nunnakloostri.[20] Tuntuim UÕK klooster on Kiievis asuv Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster. Kiievis asuvad ka Püha Theodosiuse klooster ja Võdubõtši klooster. Ivano-Frankivski oblastis asub samuti tuntud Manjava skiita.
5. veebruaril 2019 esimest korda kokku tulnud Püha Sinod otsustas asutada õigeusu missiooni inimõiguste rikkumiste ohvrite abistamiseks, mille juhiks sai Simferopoli ja Krimmi ülempiiskop Kliment.[21]
UÕK-l on mitu teoloogiaharidust andvat kõrgkooli:
2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Ukraina usuteabe keskuse RISU andmetel KPUÕK-l 4807 ja UAÕK-l 1048 enne ühinemist aktiivset kogudust.[4] 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei tehtud Donetski ja Luhanski oblasti okupeeritud aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes õigeusklikeks, kellest 43,9% pidas end UÕK toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end MPUÕK toetajateks.[22] UÕK-ga liideti ka endise KPUÕK 46 Euroopa ja 15 Ameerika välismaa kogudust. Samas nähti UÕK-le ette jurisdiktsioon ainult Ukraina territooriumil, millest tulenevalt algas 2019. aasta märtsi alguses endise KPUÕK välismaa koguduste üleandmine Konstantinoopoli patriarhaadile.[23]
2018. aastal lõpul alanud Ukraina kirikuvahetuse käigus liitus UÕK-ga MPUÕK kogudusi. 2018. aasta suvel prognoosis religioonisotsioloog Nikolai Mitrohhin, et Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikust (MPUÕK) on ainult metropoliit Oleksandr (Drabinko) toetajaskond, viis tuntud Kiievi preestrit ning 50–60 preestrit eri regioonidest valmis ühinema ühtse autokefaalse kiriku "projektiga".[24] 17. detsembril 2018 teatas MPUÕK Vinnõtsja metropoliit Simeon enda üleminekust UÕK-sse, mida tema katedraali kogudus toetas[25]. Metropoliit Oleksandr (Drabinko) läks 2018. aasta detsembris koos oma Kiievi katedraali kogudusega üle UÕK-sse[26]. 2019. aasta veebruari alguseks oli 202 MPUÕK kogudust läinud üle UÕK-sse, millest suurim osa oli Vinnõtsja oblastis, kus 44 MPUÕK kogudust läks üle UÕK-sse[27].
1. septembril 2023 läks Ukraina Õigeusu Kirik üle segakalendrile, kus liikumatuid pühi tähistatakse Gregoriuse kalendri järgi ning liikuvaid pühi Juliuse kalendri järgi.[28][29] [30]
Bulgaaria uudisteportaal Faktor teatas 25. jaanuaril 2019, et UÕK autokefaalia tunnustamise küsimus on tekitanud Bulgaaria Õigeusu Kirikus palju vastuolusid.[31]
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus väljendas 2018. aasta lõpul soosivat hoiakut Ukraina õigeusu kirikule autokefaalia andmise suhtes. EAÕK häälekandja Metropoolia avaldas 2018. aasta sügis-talvenumbris metropoliit Stefanuse arvamusartikli, milles ta rõhutas, et Oikumeenilise Patriarhaadi sinodi 20. aprillil 2018 vastu võetud otsus Ukraina õigeusklikele kristlastele autokefaalia andmise kohta oli "möödapääsmatu".[32]
2019. aasta jaanuaris õnnitles Gruusia Õigeusu Kiriku Shemokmedi metropoliit Ioseb UÕK-d autokefaalia saavutamise puhul.[33]
Kreeka Õigeusu Kirik alustas 2019. aasta alguses UÕK-le antud autokefaalia tunnustamise protseduuriga.[34]
2019. aasta jaanuaris lisas Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat oma kodulehel Ukraina Õigeusu Kiriku Church of Ukraine nime all autokefaalsete õigeusu kirikute nimekirja.[35] 8. veebruaril 2019 külastas UÕK delegatsioon esimest korda Áthose kloostrite kogukonda,[36] mis allub otse oikumeenilisele patriarhile.[37] Áthose mungad teatasid 2019. aasta veebruaris, et toetavad oikumeenilise patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia.[38]
Küprose Õigeusu Kirik teatas 2019. aasta veebruaris, et ei sea kahtluse alla Konstantinoopoli patriarhaadi otsust anda UÕK-le autokefaalia, mille eesmärk oli ühendada Ukraina õigeusklikud, kuid mida ei ole veel saavutatud ning selle saavutamiseks on vaja aega. Samuti pidas Küprose Õigeusu Kirik vajalikuks kutsuda kokku õigeusu kirikute eestseisjate kogu, kui Ukraina õigeusklikke ei ole võimalik ühendada.[39]
Portaal ortodoxia.info prognoosis 2018. aasta lõpus, et Rumeenia Õigeusu Kirik on esimeste seas, kes tunnustab UÕK-d kui uut autokefaalset kirikut.[40] 21. veebruaril 2019 kogunenud Rumeenia Õigeusu Kiriku Püha Sinod arutas UÕK autokefaalia küsimust ning leidis, et Ukraina õigeusklike seas olnud skismat ei suudetud lahendada rohkem kui 30 aasta jooksul ning Vene Õigeusu Kirikust lahkulöönutele tomose andmise eesmärk oli skisma probleemi lahendamine, samuti rõhutati, et Vene Õigeusu Kirik ja Konstantinoopoli patriarhaat peaksid tekkinud kirikutüli lahendama omavahelise dialoogi kaudu, kuid samas Rumeenia Õigeusu Kirik UÕK-d ei tunnustanud.[41]
Serbia Õigeusu Kirik avaldas 2019. märtsi alguses oma ametliku seisukoha, mille kohaselt peab Serbia Õigeusu Kirik Ukraina territooriumil ainsaks kanooniliseks õigeusu kirikuks Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirikut, mida juhib metropoliit Onufrius.[42]
Pärast seda, kui 2018. aasta oktoobris Konstantinoopolis kogunenud Püha Sinod otsustas tühistada 1686. aasta dokumendi, mis andis Moskva patriarhile õiguse määrata ametisse Kiievi metropoliit, teatas Vene Õigeusu Kirik, et katkestab suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga.[43]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.