Tunguusi katastroof

Tunguusi katastroof (ka Tunguusi plahvatus ja Tunguusi meteoriit) oli 30. juunil 1908 Venemaal Siberi taigas Podkamennaja Tunguska lähedal toimunud hiigelplahvatus, mille põhjused ja olemus on tänapäevani lõplikult välja selgitamata.

Plahvatuse epitsenter

Esialgse meteoriidihüpoteesi kõrval on plahvatuse seletamiseks hiljem välja pakutud veel mitmeid hüpoteese ja teooriaid, üks tõenäolisemaid neist on komeedi tuuma plahvatus^[viide?].

Plahvatus

Plahvatus toimus 30. juunil 1908 (vana kalendri järgi 17. juunil) kohaliku aja järgi kell 7 hommikul Baikali järvest loodes mitme kilomeetri kõrgusel.

Plahvatanud meteoriidi liikumiskiiruseks on arvatud 25 km/s ja läbimõõduks 65 meetrit. Plahvatuse võimsuseks on hinnatud kuni 50 megatonni trotüülekvivalenti (suurusjärgus üle tuhande Hiroshimale heidetud aatomipommi ehk üks suurem vesinikupomm).^[1]

Plahvatust kuuldi enam kui 1000 km kaugusel. Plahvatuse tagajärjel murdus üle 2000 km² metsa. Plahvatusele järgnenud kuma atmosfääris jälgiti mitmel järgneval ööl isegi Euroopas.

Plahvatuse uurimine

Kõige põhjalikumalt uuris katastroofipiirkonda Leonid Kulik (1883–1942), kelle juhtimisel toimusid ekspeditsioonid aastatel 1927, 1928, 1929–30 ja 1939.

Hüpoteesid

Plahvatuse selgitamiseks on välja pakutud üle saja hüpoteesi, sealhulgas niihästi teaduslikke kui ka ulmelisi, näiteks kosmilisel kiirusel Maa atmosfääri läbinud raudmeteoriidi- või ufoplahvatus, kosmosest tulnud laserikiir, aatomipomm, miniatuurne must auk, antiainest koosnev taevakeha, Päikeselt pärit plasmoid, ülisuur keravälk, leidur Nikola Tesla salajased eksperimendid.

Oma osa on andnud ulmekirjandus. Näiteks Walter Ernstingi ulmeromaanist "Päev, mil jumalad surid" (Rapla 1993, lk 184) võib lugeda, et Tunguusi plahvatus oli tulnukate poolt energiamürsuga alla tulistatud teiste, neid reetnud tulnukate kosmoselaeva hukkumine ("illegaalsete väljarändajate" karistamine).

Viited

1. Tehnoloogiaajalugu. Postimees 30. juuni 2021

Kirjandus

Raamatud

• Boriss Vronski, "Tunguusi katastroofi lugu". Tõlkinud ja eessõna: Aarend-Mihkel Rõuk, järelsõna: Reet Tiirmaa. Sari Maailm ja mõnda, Olion, Tallinn 1994, 230 lk; raamat sisaldab ka Aleksandr Kazantsevi ulmejutustuse "Plahvatus"
• Graham Hancock, "Marsi müsteerium", 1999, lk 62–63, 229–231, 361
• "Tulejumala kättemaks. Tunguusi plahvatuse hüpoteesid". Toimetanud Jaanus Aua, kirjastus Sünnimaa, Viljandi 1999, 72 lk

Artiklid

• Eesti Loodus 1981, nr 11 (seal ka põhjalik bibliograafia)
• J. Zaitsev, "Kas Tunguusi plahvatus on mõistatatud?" – Horisont 1989, nr 11, lk 20–23

Välislingid

• Tunguusi meteoriidi koduleht (vene ja inglise keeles)
• 1908 Siberia explosion – veebileht inglise keeles
• Jüri Krustok, "Tunguusi plahvatus vallandas vaidluse" – Eesti Päevaleht 14. aprill 1997
• "Tunguusi meteoriit – tulnukate kosmoselaev?" – ERR uudised 10. august 2004
• Aadu Hiietamm, "Tunguusi saladuse jälil" – SL Õhtuleht 11. august 2004
• Uus vaade Tunguusi plahvatusele (fyysika.ee 5. 1. 2008); sisaldab videot 23-sekundilise arvutisimulatsiooniga)
• Aadu Hiietamm, "Saladuslik tulekera hävitas 60 miljonit puud" – SL Õhtuleht 28. juuni 2008
• Ülo Kestlane, "100 aastat Tunguusi looduskatastroofist" – Horisont 2008, nr 4
• Jüri Plado, "Kas Tunguusi plahvatus jääbki mõistatuseks?" – Eesti Loodus 2008, nr 8
• Подкаменная Тунгуска, 1908 год. "Тунгусский метеорит". "Климат, лёд, вода, ландшафты"