taimeliik From Wikipedia, the free encyclopedia
Harilik hiibapuu (Thujopsis dolabrata) on küpressiliste sugukonda (Cupressaceae) hiibapuu perekonda kuuluv igihaljas okaspuuliik. Ta on ainus oma perekonnas esinev liik.
| Harilik hiibapuu | |
|---|---|
 Hiibapuud Jaapanis | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Paljasseemnetaimed Pinophyta |
| Klass |
Okaspuud Pinopsida |
| Selts |
Okaspuulaadsed Pinales |
| Sugukond |
Küpressilised Cupressaceae Rich. ex Bartl., nom. cons. |
| Perekond |
Hiibapuu |
| Liik |
Harilik hiibapuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Thujopsis dolabrata | |
Thujopsis tuleneb ladina keelest, kus thuja tähendab elupuud ja opsis on tõlgitult 'sarnane', kuna ta on lähedane elupuu perekonna (Thuja) esindajatega. Dolabrata on tõlkes 'tahumatult kujundatud'.[1]
Harilik hiibapuu kasvab Jaapanis riigi kesk- ja lõunaosas[1] mägedevahelistes orgudes, eelistades niiskemaid muldasid ja suurema õhuniiskusega paiku.[1][2] Liigi esindajaid on leitud kasvamas kuni 3000 m[1][3] kõrguselt, kuid enamasti kasvab 400–1800 m[4] kõrgusel merelise kliimaga aladel.[4] Hiibapuu on kodumaal looduskaitse all.[4] Kasvab kodumaal 25–30 (40) m[5], meil 2–4 m kõrguseks.
Harilik hiibapuu on ühekojaline, õhukese koorega, halli või punakas pruuni tüvega igihaljas puu.[6] Tavaliselt 25–30 m[7] kõrgune aeglasekasvuline puu, harvem ka madal põõsas. Võra on tihti püramiidse kujuga, laiuv, maani ulatuv ja püstiste okstega.[8][3][6] Võrsed on noorelt helerohelised, lamedad ja laiad, vanemalt ümarate tumepruunide soomustega.[1][5][6] Okkad on umbes 5 mm pikkused, laiad, soomusjad, pealt tumerohelised, alt hõbevalged.[1][3][6] Pungad on helepruunid, kujult ovaalsed, ümbritsetud külgsoomustega.[1]
Käbid on väikesed, püstised, ovaalsed, laimunajad või piklikümarad, umbes 1–2 cm x 0,6–1 cm.[1][7][6] Kasvades on sinakashallid ja valmides pruunid, 6–10 teravatipulise ja tagasipöördunud soomusega. Käbid valmivad sama aasta sügisel ja seemned varisevad kohe.[2] Seemned on kahe väikese külgmise lennutiivaga, 4–5 mm pikk ja 3–3,5 mm lai.[6]
Kodumaal kasutatakse hariliku hiibapuu puitu[9][4], mis on kerge ja vastupidav kõdunemisele.[4] Puidust valmistatakse mööblit, samuti kasutatakse puitu sildade ja majade ehitamisel ning ka käsitöös. Mujal maailmas on ta kasutusel ilupuuna[4][5], hinnatakse püramiidselt laiuvat võra. Talub väga hästi varju[6], mistõttu on leidnud meil koha haljastuses alusrinde põõsana.[1] Kasutatakse väiksemates aedades ilupõõsana, tihti poolvarjulistes paikades.[9]
Eestis kasvab ta enamasti põõsana, mis on 2–4 m kõrge ja umbes 1,5 m lai. Eestis vilju ei anna, mistõttu paljundamine käib vegetatiivselt[1]. Eesti suurim hiibapuu kasvab Viimsis Linda Pahk’i erakollektsioonis. See puu on 6,3m kõrgune. (mõõdetud 16.06.2024).
Tuntuimad sordid on `Variegata`, mis on kujult püramiidjas, kuni 3 m kõrguse ja 1,5 m laiuse võraga puu, ning `Nana`, mis on aeglasekasvuline, 60 cm kõrgune ja 1,5 m laiune põõsas.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
