eesti pedagoog ja ühiskonnategelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Theodor Petai (aastani 1935 Theodor Pettai; 19. jaanuar 1890 Varstu, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. aprill 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast, Vene NFSV) oli eesti pedagoog ja Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik.
Aastal 2012 kanoniseeris Konstantinoopoli Püha Sinod ta koos abikaasa Annaga pühakuks (uusmärtriks).[1]
Theodor sündis Matumäe taluperemehe Kaarli Pettai ja ta naise Anna (sündinud Sepp, pärit Karula vallast Paluotsa talust) pojana. Ta õppis Varstu õigeusu abikoolis 1897–1899, Mõniste-Ritsiku õigeusu kihelkonnakoolis 1899–1900, Kaika õigeusu kihelkonnakoolis 1900–1902 ja lõpetas Tsooru Ministeeriumikooli aastal 1905. Sooritas õigeusu kiriku salmilaulja (köstri) eksami aastal 1912. Õppis edasi pedagoogilistel kursustel ning omandas algkooliõpetaja kutse 1919 ja täiendavalt Võru Õpetajate Seminari juures 1923.[2]
Ta abiellus aastal 1919 õpetaja Anna Veiding'uga (1889–1948), Mõniste Paju kõrtsi pidaja tütrega, kellest hiljem (1929) sai Naiskodukaitse Võru ringkonna Vastse-Roosa jaoskonna asutaja ja juhatuse liige.[3]
Töötas Tsooru valla Kõrgepalu õigeusu abikooli õpetajana aastatel 1908–1912, Maalupi õigeusu Kooli õpetaja-köstrina 1912, Mõniste-Ritsiku õigeusu kihelkonnakooli õpetaja-köstrina 1912–1918, Miku algkooli juhatajana Varstus 1918–1920, Vastse-Roosa Algkooli juhatajana 1920–1941, kus vahepeal õpetas ka ta abikaasa Anna. Põhitöö kõrvalt oli ta ka Vastse-Roosa postiagentuuri juhataja alates 4. maist 1939.
Ta arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti teist korda (esimene kord oli 20. veebruaril 1919) surma 12. märtsil 1942 ning lasti maha Sosva vangilaagris 20. aprillil 1942.
Tema perekond (abikaasa Anna, tütred Helvi ja Maret) küüditati[4][5] Tomski oblasti Baktšari rajooni Bogatõrjovka külla, kus abikaasa Anna 23. veebruaril 1948 suri. Tütred Helvi ja Maret tulid pärast sundasumiselt vabanemist Eestisse tagasi.
Seoses Eesti-Läti piiri määramisega aitas Theodor Petai kaasa poole tolleaegse Vastse-Roosa valla jätmisele Eesti alale. Koos August Kondiga valmistas ta ette statistilised andmed ja kogus Eesti alla soovijate allkirjad.[6]
Ta tegutses koorijuhina Mõniste-Ritsiku Ristija Johannese kirikus aastast 1916 kuni vangistamiseni aastal 1941.[7] Ta oli ka koguduse revisjonikomisjoni liige.[8]
Ta kuulus Kaitseliitu alates 1919. aastast, oli Kaitseliidu Varstu malevkonna pealik 1934–1940, organiseeris Noorte Kotkaste Varstu malevkonna ja oli selle vanem 1930–1940, Vabadussõja Ajaloo Komitee kaastööline, Eesti Kirjanduse Seltsi liige ja usaldusmees, Piirimaade Seltsi liige, looduskaitse usaldusmees.
Ta asutas Vana-Roosa Rahva Haridusühingu aastal 1919, Vastse-Roosa raamatukogu 1921, kohaliku kiriku- ja ilmaliku koori 1919. Koor osales VIII ja IX üldlaulupeol Tallinnas. Ta juhatas Noorte Kotkaste orkestrit ja näiteringi, oli tegevliige Vabatahtlikus Tuletõrjeühingus, Majandusühisuses ja Varstu Ühispangas.[4]
Ta vend oli eesti pedagoog ja koorijuht Aleksander Pettai.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.