Tallinna Tehnikaülikool
avalik-õiguslik ülikool Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna Tehnikaülikool (rahvusvaheline lühinimi TalTech[3], eestikeelne lühend TTÜ; Eesti NSV-s Tallinna Polütehniline Instituut, lühend TPI) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.
 |
See artikkel räägib ülikoolist; saalihokivõistkonna kohta vaata artiklit TalTech (saalihoki); teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2020) |
| Tallinna Tehnikaülikool | |
|---|---|
 Tallinna Tehnikaülikooli peahoone | |
| Deviis | Mente et manu |
| Asutatud | 1918 |
| Tüüp | avalik-õiguslik ülikool |
| Eelarve | 128 mln eurot (2023)[1] |
| Rektor | Tiit Land |
| Akadeemilisi töötajaid | 1115 |
| Üliõpilasi | 8898[2] |
| Asukoht | Tallinn |
| Ülikoolilinnak | Tallinna Tehnikaülikooli kvartal |
| Endised nimed |
Tallinna Tehnikum (1919–1936) Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937) Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944–1989) |
| Ühendused | BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA |
Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on Tallinna Tehnikaülikool 2024. aastal maailma 651-660 parima ülikooli seas.[4] Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[5]
Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikaülikoolini
Tallinna Tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkati tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevaehitustehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.
1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita kõrgkool Tartu Ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks.
1938. aastal kuulusid Tallinna Tehnikaülikooli:
- Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond ja
- Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja mäeteaduskond.
Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu, sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui üliõpilasi, rääkimata varadest.
Pärast sõda kuni Eesti taasiseseisvumiseni kandis ülikool nime Tallinna Polütehniline Instituut (TPI). 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik.[viide?] Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon.[viide?] TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSV Liidu juhtiva tehnikaülikooli staatuse.[viide?]
Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal, mil ülikool osales ühiskonnas toimuvates protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse[viide?]. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.
Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks on muutunud üliõpilas- ja teadlaskond ning paranenud õpi- ja töötingimused. Tehnikaülikooli alluvuses on neli teaduskonda ja viienda teaduskonna staatuses olev Eesti Mereakadeemia, kaks kolledžit, 18 instituuti, innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory ning muid asutusi. Kui enne teist maailmasõda õppis tehnikaülikoolis alla 500 üliõpilase, siis 2018. aastal oli üliõpilasi 10 852. Vilistlasi on ülikoolil juba üle 82 000.
Kronoloogia
- 17. septembril 1918 algas õppetöö Eesti Tehnika Seltsi asutatud eestikeelses insenerikoolis Tehnilistel Erikursustel.
- 1919. aastal nimetati õppeasutus ümber Tallinna Tehnikumiks.[6]
- 1936. aastal Tallinna Tehnikum ja Tartu Ülikooli tehnikateaduskond likvideeriti, samaaegselt asutati Tallinna Tehnikainstituut.
- 1. jaanuaril 1938 nimetati kool Tallinna Tehnikaülikooliks.
- Eesti NSV-s kandis kool nime Tallinna Polütehniline Instituut (lühend TPI), Tallinna Tehnikaülikooli nimi taastati 21. juulil 1989.
- 1969. aastal avati Kohtla-Järve üldtehniline teaduskond (hilisem Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž).
- 1999. aastal loodi Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž.
- 2000. aastal lisandus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.
- 2005. aastal avati TTÜ Säästva Tehnoloogia Instituut TTÜ (2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž).
- 2013. aastal avati TTÜ linnakus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory.[7]
- 2014. aastal liitus Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti Mereakadeemia.
- 2017. aastal liitus Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti Infotehnoloogia Kolledž.
- 2018. aastal võeti kasutusele rahvusvaheline lühinimi TalTech[3], eesti keeles võib kasutada lühendit TTÜ.[8]
Alates 2020. aastast on ülikooli rektor Tiit Land. Detsembris 2019 kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu koosseisu kuuluvad Ardo Kamratov, Robert Kitt, Gunnar Okk, Mart Saarma, Tanel Tammet, Heiti Hääl, Tõnis Kanger, Piret Mürk-Dubout, Arvo Oorn, Tiina Randma-Liiv ja Maive Rute.[9]
18. mail 2020 valiti Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks Tiit Land. Ta asus ametisse 1. septembril 2020.
Rektorite loend
- 1936–1939 Paul Kogerman (1891–1951) Raimla
- 1939–1941 Jüri Nuut (1892–1952)
- 1941–1944 Robert Livländer (1903–1944)
- 1944–1948 Albrecht Altma (1897–1969)
- 1948–1951 Richard Mahl (1898–1964)
- 1951–1959 Ludvig Schmidt (1894–1982)
- 1960–1976 Agu Aarna (1915–1989)
- 1976–1991 Boris Tamm (1930–2002)
- 1991–1999 Olav Aarna (sündinud 1942)
- 2000–2005 Andres Keevallik (sündinud 1943) Liivika
- 2005–2010 Peep Sürje (1945–2013)
- 2010–2015 Andres Keevallik (sündinud 1943) Liivika
- 2015–2020 Jaak Aaviksoo (sündinud 1954)
- 2020– Tiit Land (sündinud 1964)
- Infotehnoloogia teaduskond
- Arvutisüsteemide instituut
- Tarkvarateaduse instituut
- Tervisetehnoloogiate instituut
- Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut
- IT kolledž
- Inseneriteaduskond
- Ehituse ja arhitektuuri instituut[10]
- Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut
- Energiatehnoloogia instituut
- Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut
- Mehaanika ja tööstustehnika instituut
- Tartu kolledž
- Virumaa kolledž
- Kuressaare kolledž
- Loodusteaduskond
- Geoloogia instituut
- Keemia ja biotehnoloogia instituut
- Küberneetika instituut
- Meresüsteemide instituut
- Majandusteaduskond
- Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut
- Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut
- Õiguse instituut
- Ärikorralduse instituut
- Eesti Mereakadeemia
- Virumaa Kolledž. Järveküla tee 75, Kohtla-Järve
- Tartu Kolledž. Puiestee tänav 78, Tartu
- Geoloogia Instituut (endine Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut), Ehitajate tee 5, Tallinn
- Raamatukogu. Akadeemia tee 1, Tallinn.
- Muuseum. Akadeemia tee 1, Tallinn
- Sertifitseerimisasutus. Akadeemia tee 5, Tallinn
- Tehnomeedikum. Akadeemia tee 5, Tallinn
Audoktorite loend:[11]
- Konstantin Päts, 1938
- Johan Laidoner, 1938
- Eero Kajosaari, 1986
- Tibor Vámos, 1986
- Peter-Klaus Budig, 1988
- Mátyás Horváth, 1989
- Jussi Hyyppä, 1989
- Lauri Niinistö, 1990
- Endel Lippmaa, 1991
- Sven Olving, 1991
- Thomas Palm, 1991
- John Argyris, 1993
- Antero Jahkola, 1993
- Tapani Jokinen, 1993
- Olev Träss, 1993
- Janne Carlsson, 1996
- Manfred Glesner, 1996
- Paavo Uronen, 1996
- Mart Mägi, 1998
- Branko Katalinic, 2003
- Dieter Meissner, 2003
- Victor Murinde, 2003
- Pentti Mäkeläinen, 2003
- Johannes Steinbrunn, 2003
- Hannu Tenhunen, 2003
- Ferenc Mádl, 2004
- Martin Schröder, 2005
- Václav Klaus, 2006
- Priidu Pukk, 2006
- Christian Gösta Junnelius, 2006
- Katsuhisa Furuta, 2007
- Ilmar Koppel, 2007
- Eric Suuberg, 2007
- Michal Besterci, 2007
- Adolf Melezinek, 2007
- Enno Abel, 2008
- Geert Bouckaert, 2008
- Gabriel Jakobson, 2008
- Matti Pursula, 2008
- Victor Algirdas Snieckus, 2009
- Andras Inotai, 2010
- György Jenei, 2011
- Heinz Brandl, 2011
- Kakha Shengelia, 2013
- Marta Rencz, 2013
- Kalevi Edvard Ekman, 2013
- Reino Kurki-Suonio, 2013
- Hans-Werner Schock, 2013
- Brainard Guy Peters, 2013
- Denise Marie-Thérèse Rousseau, 2014
- Toomas Luman, 2014
- Valeri Skljarov, 2015[12]
- Martyn Poliakoff, 2016
- Frede Blaabjerg, 2018
- Bengt-Åke Lundvall, 2018
- Ørjan Grøttem Martinsen, 2018
- Kari Rissanen, 2018
- Väino Kaldoja, 2018
- Anouar Belahcen, 2022
- Helmuth Biechl, 2023
- Robin Cockett, 2024
Tallinna Tehnikaülikoolil on oma spordihoone, spordiklubi ja koostöös JK Tallinna Kaleviga jalgpallihall. Ülikooliga on seotud ka järgmised spordiklubid:
- TalTechi korvpalliklubi
- Tamsalu Los Toros / TalTech (korvpalli esiliigameeskond)
- Selver/Taltech võrkpallimeeskond, varem TalTech VK
- TalTech võrkpallinaiskond, varem TalTech/Tradehouse
- TalTech cheerleaders
- TalTech SK (lauatennis)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
