Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond oli Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline struktuuriüksus (teaduskond) aastatel 1938–1940 ja 1941–1944.
Koos Tallinna Tehnikainstituudi nimetuse muutumisega Tallinna Tehnikaülikooliks muutus alates 1. jaanuarist 1938 ka õppeasutuse struktuur. Moodustati kaks teaduskonda, millest üks oli ehitus- ja mehaanikateaduskond. Teaduskonda juhtis dekaan. Ehitus- ja mehaanikateaduskonnas kui suuremas tehnikaülikooli teaduskonnas seati ametisse ka prodekaan. Mõlemad ametimehed valis professorite hulgast teaduskonnanõukogu. Õppetöö paremaks korraldamiseks oli ehitus- ja mehaanikateaduskond jaotatud kaheks osakonnaks (ehitusosakond ja mehaanikaosakond), millel aga ei olnud enam administratiivset juhtkonda.[1]
1940. aasta augustis töötas Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat välja abinõude plaani vabariigi kõrgkoolide töö ümberkorraldamiseks uutel, nõukogulikel alustel. 9. oktoobril 1940 kinnitas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu "ENSV Tallinna Tehnikaülikooli ajutise põhikirja". TTÜ uuenenud struktuuris loodi teaduskondade koosseisus kateedrid (vaata lähemalt Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond).[2]
Saksa okupatsioon (1941–1944)
Saksa okupatsiooni ajal nõukogulikud uuendused likvideeriti. 30. septembril 1941 nimetati TPI ümber Eesti Omavalitsuse Tallinna Tehnikaülikooliks.[3] Õppejõudude ja üliõpilaste arv vähenes. Õppetööd alustati alles 1942. aasta veebruaris, kuid lühendatud semestritega. Kateedrid kaotati. Kaks teaduskonda, nende seas ehitus- ja mehaanikateaduskond (kahe osakonnaga), jätkasid oma tegevust.[4] Õppijate arv teaduskonnas oli 1942. aasta veebruari seisuga 327 ja 1943. aasta sügise seisuga 375 üliõpilast.[5].
Õppetöö tehnikaülikoolis lõpetati 16. veebruaril 1944 ning kuulutati välja kuuajaline vaheaeg, mida hiljem pikendati 1944. aasta sügiseni.[4] 22. septembril 1944 vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Taastati TPI ja selle koosseisus kateedritega ehitus-mehaanikateaduskond.
- Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond (1. jaanuar 1938 – 9. oktoober 1940)
- Eesti Omavalitsuse Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond (30. september 1941 – september 1944)
1940. aasta algul oli ehitusosakonnas kolm suunda[1]:
- ehituskonstruktsioonid
- teedeehitus
- vesiehitus
Mehaanikasosakonnas olid suundade asemel harud. 1940. aasta algul oli neid kolm[1]:
- mehaanika
- tehnoloogia
- elektrotehnika
- Oskar Martin (1938–1944)
1940. aasta juuni lõpuks kasvas professorite arv ehitus- ja mehaanikateaduskonnas 13-ni, kuid ette nähtud oli 15 professuuri. Täitmata jäid 1940. aasta kevadeks kaks mehaanilise tehnoloogia professuuri.[6]
Teaduskonna alla kuulus lisaks ehitus- ja mehaanika ala professoritele ka matemaatika ja mehaanika korraline professor Jüri Nuut, kes luges põhiliselt teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat ning diferentsiaal- ja integraalarvutust. 1939. aastal nimetati ta TTÜ rektoriks, ühtlasi jätkas ta ka õppejõuna.[6]
Ehitus-mehaaniakteaduskond omas õigust anda teadusdoktori kraad. Kuid aastatel 1938–1940 ei kaitstud ühtegi doktoriväitekirja.[7]
Ehitus- ja mehaanikateaduskonna lõpetanutest on kolm vilistlast hiljem valitud Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks[8]:
- Heinrich Laul (lõpetas teaduskonna 1939. aastal)
- Ilmar Öpik (1940)
- Nikolai Alumäe (1941)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
