Südame-veresoonkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Südame- ja veresoonkond ehk kardiovaskulaarsüsteem[1] ehk südame ja soonte süsteem ehk tsirkulatsioonisüsteem ehk vereringeelundkond (ladina keeles apparatus circulatorius) on paljudel selgroogsetel peamiselt vere ringlust reguleeriv elundkond.
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2021) |
 |
See artikkel räägib elundkonnast; ATC-koodi alamrühma kohta vaata artiklit ATC-C: Kardiovaskulaarsüsteem. |
Südame- ja veresoonkonna ülesanneteks on vere ja lümfi ringluse tagamine selleks, et kõiki elundeid varustada hapniku ja toitainetega ja eemaldada ainevahetuse jääksaadused, samuti humoraalne regulatsioon ja keha eri osade temperatuuri regulatsioon ja ka mitmesugused kaitsereaktsioonid.[2]
Organismide anatoomilis-füsioloogilistest eripäradest lähtuvalt liigitatakse südame- ja veresoonte süsteem vahel ka puuduvaks (lameussid), suletud ja avatud tsirkulatsioonisüsteemiks (lülijalgsed, sh putukad[3], vähilaadsed jpt).
Terminoloogia pole käesoleval ajal päris selge. Osad autorid vaatlevad tsirkulatsioonisüsteemi hulka kuuluvana ka lümfisüsteemi[4], kuid enamasti peetakse lümfisüsteemi siiski avatud tsirkulatsioonisüsteemiks.
Rõngussidel ja peajalgsetel on suletud soontesüsteem.
Selgroogsetel on suletud soontesüsteem, mille juhtelundiks peetakse süda.
Süstikkaladel aga ei ole süda välja kujunenud.[5]
Imetajatel
Inimestel
Inimestel kuuluvad südame- ja veresoonkonda süda, arterid, veenid, kapillaarid[2] ja veri[6].
Paljudel loomadel ja inimestel seostatakse kardiovaskulaarsüsteemiga selliseid haiguslikke seisundeid nagu kaasasündinud südamerikked (nt vatsakestevaheseina defekt, kodadevaheseina puue jpt), südamelihasehaigestumus, klapirikked, südamepuudulikkus, müokardiit, endokardiit, kardiomüopaatiad, pärilikud südamehaigused, rütmihäired, kardiogeenne šokk, ateroskleroos, müokardiinfarkt, omandatud südamepuudulikkus, hüpertooniatõbi, emboolia, aneurüsmid, hüpotensioon, südameseiskus.
Hiinas tunti vere tsirkulatsiooni, mille keskmeks on süda, kontseptsiooni arvatavasti juba 475 (kuni 2697) eKr sellest annavad tunnistust sissekanded Nei Jingis.[7]
Praxagoras Kosilt (vanakreeka keeles Πραξαγόρας ὁ Κῷος) uskus, et arterid sisaldavad üksnes õhku, uurijate arvates seetõttu, et lahti lõigatud loomade surnukehade sees olevad arterid olid tühjad.
Vana-Kreeka arstid Hippokrates Kosilt ja Galenos uskusid, et kardiovaskulaarsüsteem koosneb kahest eraldiseisvast soontevõrgustikust: arteritest ja veenidest.
Osade uurijate arvates püstitas esimese korrektse kardiovaskulaarsüsteemi mudeli vanakreeka filosoof Aristoteles (384–322 eKr).[8]
Kuni Wiliam Harvey ajani (ja tegelikult veel mõni aeg hiljemgi) valitses seisukoht, et arteriaalne ja venoosne veri on erinevad vedelikud. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda[9] pidevalt juurde; veenid kannavad selle lihastesse ja kudedesse laiali, mis see selle vere siis omakorda "ära tarbivad". Arteriaalseses veres nähti "elujõu" kandjat kopsudest läbi südame kudedesse. Selline oli ka Galenose seisukoht.
1628. aastal avaldas William Harvey raamatu "On the Motion of the Heart and Blood in Animals", milles püüdis kirjeldada arterite ja veenide ühendusteid kopsudega ja perifeersete kudedega ja ka seda, et veri ringleb.[10]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
