From Wikipedia, the free encyclopedia
Stephanus V (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VI) oli paavst 885–891. Ta oli 110. paavst.
| Stephanus V | |
|---|---|
.jpg) | |
| Valitsemisaja algus | september 885 |
| Valitsemisaja lõpp | 14. september 891 |
| Eelkäija | Hadrianus III |
| Järeltulija | Formosus |
| Sünnikoht | Rooma |
| Surmakuupäev | 14. september 891 |
| Surmakoht | Rooma |
Stephanus oli sündinud Roomas ja ta oli aristokraat Hadrianuse poeg. Stephanust koolitas tema sugulane Anagni piiskop ja bibliothecarius Zacharias. Stephanus oli Marinus I ajal Santi Quattro Coronati kardinalpreester.
Stephanus V valiti paavstiks septembris 885 Rooma vaimulike ja kodanike aklamatsiooniga. Ta pühitseti ametisse Porto piiskopi Formosuse poolt.
Stephanus V ei pöördunud paavstiks saamise järel vastava kinnituse saamiseks Frangi keisri Karl Paksu poole. Keiser saatis Rooma kantsler Liutwardi, kelle ülesandeks oli Stephanus ametist tagandada, kuid paavst kinnitas Liutwardile, et ta valiti ametisse üksmeelse toetusega, lisaks toetas teda Roomas resideerinud keisri esindaja, mistõttu kantsler loobus paavsti tagandamisest.
Stpehanus V kutsus Karl Paksu Itaaliasse araablastega võitlema, kuid riigisiseste probleemidega seotud keiser külastas Itaaliat vaid 886. aastal ja siirdus tagasi kodumaale.
Pärast Karl Paksu surma pakkus Stephanus V 890. aastal krooni Arnulfile, kes ei saanud riigisiseste probleemide tõttu Itaaliasse araablastega võitlema tulla. Seejärel otsis paavst abi Spoleto hertsogilt Guido III-lt. Paavst adopteeris Guido ja kroonis ta 21. veebruaril 891 Frangi keisriks.
Ta tunnustas 887 Louis III Pimedat Alam-Burgundia kuningana.
Stephanus V palus Bütsantsi keisrilt sõjalist abi võitluseks araablastega. Konstantinoopoli patriarh Photios I taunis paavsti. Paavst tunnustas tema järglast patriarh Stephanos I-st.
Stephanus V ordineeris 891 Langres piiskopi Thibaut II ja 886 andis palliumi Narbonne'i peapiiskopile Théodardile.
Stephanus V tagandas kuuria reorganiseerimise käigus mitmeid ametnikke. Ta määras kaks uut kardinali: hilisema paavsti Sergius III ja vaimulik Johannese (Giovanni).
Stephanus V kirjeldas 891 Määri kuningale Svatopluk I-le saadetud kirjas Kolmainsust.
Stephanus V määras peapiiskop Methodiose surma järel tema järglaseks Gorazdi, kuid Saksa vaimulike surve tõttu kutsus ta Gorazdi Rooma ja keelas kirikuslaavi liturgia kasutamise. Paavst määras uueks peapiiskopiks Nitra piiskopi Wichingi.
Kuna paavsti finantsiline olukord oli kehv, kasutas ta isa vara, et aidata vaeseid, lunastada välja pantvange ja remontida kirikuid.
Stephanus V kirjutas 887 Mainzi peapiiskopile Liutbertile saadetud epistlis, et aborti sooritanud või vastsündinu tapnud isik on mõrvar.
Ta keelas süüdistatava ülekuulamisel piinamise kasutamise.
"Liber Pontificalise" algne paavstide elulugude kogu lõpeb Stephanus V elulooga.
Ta keelas 887 duellide pidamise.
Stephanus V suri 14. septembril 891 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.
| Eelnev Hadrianus III |
Rooma paavst 885–891 |
Järgnev Formosus |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
