Soojuspump
From Wikipedia, the free encyclopedia
Soojuspump on seadeldis, mis kannab soojusenergiat madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda.[1] Soojuspumbad on kasutusel nii kütte-, ventilatsiooni- kui ka konditsioneerimissüsteemides ning tehnoloogilistes protsessides. Jahedamast keskkonnast kantakse energia külmaaine (soojuskandja) abil köetavasse keskkonda. Kütteks kasutatakse välisõhu, maapinna, veekogude, puurkaevude, heitõhu jm energiat.
Eluruumides, kauplustes, külmhoonetes ja tehnoloogiliseks otstarbeks toodete jahutamiseks ning külmutamiseks kasutatavad külmkapid (külmikud) ja külmutid kasutavad tööks samuti soojuspumba põhimõtet, kuid seekord soojuse eemaldamiseks külmkapist, -hoonest või -kambrist (ruumist). Neid seadmeid ei nimetata soojuspumpadeks.
Kasutatavaimad soojuspumbad on aurukompressor- ja adsorptsioonsoojuspumbad. Adsorptsioon on molekulide kinnitumine pinnale; mitte segi ajada absorptsiooniga. Adsorptsioonpumbad kasutavad absorbente.
Sealjuures saab soojuspumbad jagada viide klassi:
- maasoojuspump;
- ventilatsioonisoojuspump;
- kombineeritud ventilatsiooni-maasoojuspump;
- õhk-õhk-soojuspump;
- õhk-vesi-soojuspump.[2]
Tänapäeval on kõige levinum aurukompressor-soojuspump. Väheselt määral kasutatakse gaasi-, kompressor-, keeristoru- ja termoelektrilisi soojuspumpasid.[2] Termoelektrilisi soojuspumpasid kasutatakse näiteks mobiilsetes autokülmikutes.