Külmuti
From Wikipedia, the free encyclopedia
Külmuti ehk külmutusseade on seade, millega tekitatakse ja säilitatakse keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri.
Mehaanilise energia, elektri- või muu energia, aga ka soojuse varal toimub külmutis pöördringprotsess (Carnot' ringprotsess), milles soojus kandub madalama temperatuuriga kehalt või keskkonnast kõrgema temperatuuriga kehale või keskkonda. Sama soojusülekande põhimõtet kasutab soojuspump. Ainet, mille vahendusel soojus üle kandub, nimetatakse külmaaineks ehk külmutusagensiks. Kasutatavamad külmaained on freoonid, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, ammoniaagi, liitiumbromiidi, naatriumkloriidi, kaltsiumkloriidi vesilahused, propaan, etaan, eteen ja vesi. Soojuse ülekandmiseks väliskeskkonda kasutatakse mõnikord vahesoojuskandjaid – mittemürgiseid, tuleohutuid, lõhnata aineid.[1][2]
Külmuteid kasutatakse koduse majapidamise kõrval toiduainete jahutamisel, külmutamisel ja hoidmisel kaupluses, piima jahutamisel lehmalaudas, veovahendites (külmutusautod, -laevad, -vagunid jt) samuti toiduaine-, keemia- jt tööstuste tehnoloogiliste operatsioonide teostamisel, tehisjää tekitamiseks liuväljal. Ehituses külmutatakse vesist ebastabiilset pinnast (jõgede ja veekogude all) tunnelkollektorite, metroo-, raudtee- ja maanteetunnelite rajamisel.[1]