Slovaki Vabariik (1939–1945)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Slovaki Vabariik (slovaki keeles Slovenská republika), ka Esimene Slovaki Vabariik (slovaki keeles Prvá slovenská republika) või Slovaki Riik (slovaki keeles Slovenský štát) oli riik, mis eksisteeris 14. märtsist 1939 kuni 8. maini 1945 Saksamaa nukurežiimina.
Peale Müncheni kokkulepe allkirjastamist kasutas Saksamaa ära slovakkide rahvusliikumist ja nõrgenenud Teist Tšehhoslovakkia vabariiki ning kallutas Slovakkiat kuulutama välja iseseisvuse, andes mõista, et vastasel juhul annab ta nende territooriumi tagasi Ungarile, nagu see oli enne 1918. aastat, kui nii Tšehhoslovakkia ja Ungari kuulusid Austria-Ungari keisririiki. Tšehhidest eraldi moodustasidki slovakid oma riigi, mille etteotsa sai president Jozef Tiso.
Selle territoorium vastas ligikaudu tänapäeva Slovakkia territooriumile, kuid ilma lõuna- ja idaosata. Riik piirnes Saksamaa, Böömi- ja Määrimaa protektoraadi, Kindralkomissariaadi (Saksamaa okupeeritud Poola alade) ning Ungari kuningriigiga.
23. märtsil 1939, ründas Ungari äsjaloodud Slovakkia riiki, vallutades 12 päeva kestnud sõja järel Slovakkia lõunaosa, sh seal asunud suure Košice (saksapäraselt Kassa) linna. Need alad olid Austria-Ungari keisririigis varem olnud osake Ungari kuningriigist. 1919. aasta märtsis Ungaris võimu enda kätte haaranud kommunistlik Béla Kuni valitsuse oli sama aasta suvel puruks Rumeenia armee ja Slovakkia oli võtnud sega-asustusega alad enda kontrolli alla.
Slovaki vabariiki tunnistasid Saksamaa ja mitmed muud riigid, sealhulgas Hiina Vabariigi ajutine valitsus, Horvaatia Sõltumatu riik, El Salvador, Eesti, Itaalia kuningriik, Ungari kuningriik, Jaapani keisririik, Leedu, Mandžukuo, Mengjiang, Rumeenia kuningriik, Nõukogude Liit, Hispaania, Šveits ja Vatikan.