From Wikipedia, the free encyclopedia
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat oli formaalselt autonoomne haldusüksus okupeeritud Tšehhi territooriumil 1939. aasta märtsist kuni 1945. aasta maini. Protektoraat kuulus otseselt Saksamaa koosseisu.
|
Protektorát Čechy a Morava 1939–1945 | |
 .svg) Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi lipp
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi vapp
| |
.svg) Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat aastal 1942 | |
| Osa | Saksamaa koosseisus |
|---|---|
| Pealinn | Praha |
| Pindala | 49 363 |
| Rahvaarv | 7 380 000 (1939) |
| Riigikeeled |
tšehhi saksa |
| Rahaühik | Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi kroon |
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadil oli oma kodakondsus. Protektoraadi kodanikud ei olnud Saksamaa kodanikud. Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis elavad sakslased olid Saksamaa kodanikud[1] ning nad allusid Saksamaa jurisdiktsioonile.[2]
President Emil Hácha ja tšehhi valitsus jäid küll edasi ametisse, kuid tegelik võim kuulus Hitleri määratud riigiprotektorile.[3]
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati esindas suhetes välisriikidega Saksamaa. Transport, post ja kaugside olid Saksamaa otsese kontrolli all.[4]
Kõik seni tegutsenud poliitilised parteid keelustati, ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks oli 6. aprillil 1939 moodustatud Národní souručenství ('Rahvuslik ühendus'). 15. jaanuaril 1943 likvideeriti Národní souručenství poliitilise organisatsioonina, kuid see jätkas tegevust kultuuri- ja haridusorganisatsioonina.[5]
30. septembril 1938 sõlmitud Müncheni kokkuleppe põhjal oli Tšehhoslovakkia sunnitud loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale ning väiksemad alad Ungarile ja Poolale, Tšehhoslovakkiale jäänud aladel jätkas tegevust Teine Tšehhoslovakkia Vabariik.
14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia Hitleri surve all iseseisvuse välja.[7] 15. märtsi öösel pressis Hitler Berliini kutsutud Tšehhoslovakkia presidendilt Emil Háchalt ähvardades välja allkirjad Tšehhi liitmise kohta Saksamaaga.[8] 15. märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhi.[9] 16. märtsil 1939 kuulutas Adolf Hitler Prahas välja Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi.[10]
Pärast Teise maailmasõja puhkemist 1. septembril 1939 võttis Gestapo "Aktion Albrecht I" raames pantvangi 2000 tuntud tšehhi.[11]
28. oktoobril 1939 toimus Prahas suur meeleavaldus Tšehhoslovakkia iseseisvuse aastapäeva puhul. Saksa politsei kasutas meeleavalduse mahasurumiseks tulirelvi. Hukkunud üliõpilase Jan Opletali matused 17. novembril kasvasid üle üliõpilaste protestidemonstratsiooniks, mille Saksa võimud karmilt maha surusid. Üheksa juhtivat üliõpilasliidrit lasti maha, 1300 üliõpilast arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. 18. novembril andis Hitler välja määruse, mille kohaselt Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadis suleti tšehhi ülikoolid kolmeks aastaks. Tegelikult jäid ülikoolid suletuks kuni sõja lõpuni.[12]
27. mail 1942 korraldati Prahas atentaat Riigi Julgeoleku Peaameti juhatajale ja aseriigiprotektorile Reinhard Heydrichile, kes sai raskelt vigastada ja suri 4. juunil 1942. Kättemaksuks arreteerisid Saksa võimud 3000 inimest, kellest üle 1300 hukati. 10. juunil 1942 hävitati Praha lähedal asunud Lidice küla, mehed lasti maha, naised ja lapsed saadeti koonduslaagrisse.[13]
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat majandus rakendati Saksamaa teenistusse. Tšehhi tööliste arv kasvas 1 332 000-lt 1939. aastal 1 701 000-ni 1944. aastal. Saksa võimud seadsid 1939. aastal protektoraadile sisse "sõjamaksu", 1940. aastal maksti seda 3 miljardit krooni ja 1944. aastal 12 miljardit krooni. Lisaks pidi protektoraat Saksa riigile "kaitseks välisohu vastu" maksma 42,3 miljardit krooni. 1939. aasta septembris seati sisse kaardid toiduainete ostmiseks. 1941. aasta lõpus algas tšehhi tööjõu väljavedu Saksamaale.[14]
Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadil oli oma armee, kergrelvastusega ja vähem kui 7000-mehelise isikkoosseisuga Vládní vojsko.[15]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
