Skrælingjar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Skrælingjar (eesti keeles skräälingid või skreelingid) on vanapõhja ja vanaislandi keelte mitmusevormis nimetus pärismaalastest inimestele ("metslastest olenditele"), keda muinaspõhjala kultuuri esindajad ehk viikingid kohtasid enda jaoks tundmatus Põhja-Ameerikas. Teadaolevalt ei olnud nad algul agressiivsed ega vaenulikud, vaid kergesti ehmatavad. Neid nähti enda mõõdupuu järgi võrdlemisi primitiivsetena.
Atlandi ookeani rannikuäärsete küttijatest-korilastest põlisasukate puhul oli tegu:
- Labradori poolsaare kirdeosa innude eelkäijatega,
- Newfoundlandi saare väljasurnud beotukide eelkäijatega,
- Kanada mereprovintside asunike mikmakide eelkäijatega.
Saagade järgi tehti nendega kaupa ning neile meeldisid eriti viikingite valmistatud piimatooted ning punane kangas. Kõige juures ei osanud nad kirvega ümber käia ja seda hinnata. Hiljem sattusid vähemuses uustulnukad põlisameeriklastega vaenujalale, kirjapandu järgi toimusid lahingud, mis päädiski tõrjutud maadeuurijate lahkumisega. Viikingid ise kutsusid avastatud alasid Vínlandiks ("viinapuude maaks"), Marklandiks ("metsamaaks") ja Hellulandiks ("kaljumaaks").