Sigulda mõis

Sigulda mõis (saksa keeles Schloß Segewold, läti keeles Siguldas muiža, ka Siguldas pilsmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Sigulda kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas aadressil Pils iela 16.

See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Sigulda ordulinnus, lossi kohta Sigulda uus loss ja kirikumõisa kohta Sigulda kirikumõis.

---

Sigulda mõis. Sigulda ordulinnuse värav

Sigulda mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1905). Mõis on kaardil tähistatud numbriga 12

Ajalugu

Varasem ajalugu

Sigulda mõis kujunes Sigulda ordulinnuse linnuseläänist. 1556. aastal on mõisa valdajana mainitud Georg von Brabecki. Eraldi mõisa kohta on teateid aastast 1582. Algselt oli tegu riigimõisaga. 1621 rentis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Sigulda linnuse koos lossilääniga Liivimaa kindralkubernerile feldmarssal krahv Jakob De la Gardiele, kes seal ka mõnda aega resideeris. Tema ajal 1622. aastal püstitati linnuse territooriumile (I eeslinnusesse) puidust eluhoone ja saun, ilmselt siis kuberneri tarbeks. II eeslinnuses olnud vana mõisasüda renditi Hermann Wackerile, see hävis Põhjasõjas.

Mõis Oxenstiernade ajal

1625. aastal doneeris Rootsi kuningas Gustav II Adolf lossilääni, millesse kuulusid tollal ka Jaunķempji ja Paltmale mõis, Rootsi riigihoidjale Gabriel Gustafsson Oxenstiernale. Pärast viimase surma valdasid mõisa tema pärijad. Reduktsiooniga võttis riik valdused 1680. aastatel tagasi. Lossilääni hulka kuulusid oli varem ka Nandelstädtshof (enne Kunal – võimalik väike vasallilinnus), mille koosseisus olid ka Sigulda aleviku põllumaad ja mis 1579 oli välja läänistatud George Lowile. Rootsi aja lõpul liideti see Sigulda mõisaga.

Sigulda mõis. Taustal Sigulda uus loss

Lacyd, Browned ja Borchid 1737−1867

1737. aastal doneeris Venemaa keisrinna Anna mõisa kindralfeldmarssal krahv Peter Edmond von Lacyle (1678−1751). Järgnevalt oli mõis rohkem kui sajandi kolme krahvisuguvõsa omanduses. Pärast marssali surma valdasid mõisa tema pärijad. 1761. aastal sai mõisa oma nimele tema tütar Dornicelta Helene von Browne (1717−1764), kes oli abielus Liivimaa kindralkuberneri krahv George Brownega. Viimane oli mõisaomanik 1765. ja 1782. aastal. Pärast tema surma pärandus mõis tema nooremale pojale krahv Johann Georg von Brownele (1767−1827). XVIII sajandi lõpus ehitati II eeslinnuse territooriumile puidust härrastemaja. Pärast Johann Georgi surma pärandus mõis tema vanemale õele Eleonora Christinale (1766−1844), kes oli abielus krahv Michael Johann von der Borch-Lübeschütziga (1753−1810). Krahvinna surma järel oli mõis tema pärijate valduses. 1850. aastal kirjutati see krahv Alexander Anton Stanislaus Bernhard von der Borchi (1804−1867) nimele. Seejärel kuulus valdus tema pärijatele.

Viimased omanikud Kropotkinid

1867. aastal sai mõisa omanikuks krahv Alexanderi tütar vürstinna Olga Kropotkina (1847−1898), kes oli naitunud Venemaa kõrgaadli hulka kuulunud vürst Dmitri Nikolajevitš Kropotkiniga. Vürstinna ajal aastatel 1878–1881 ehitati II eeslinnuse territooriumile uus kivist mõisaloss. 1898. aastal päris mõisa tema poeg Liivimaa asekuberner tõeline riiginõunik vürst Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin (1872−1937). Vürst lõi oma tegevusega Siguldasse kuurordi, mida hakati kutsuma Liivimaa Šveitsiks. Mõis võõrandati 1920. aastal maareformi käigus.

Sigulda mõis. Atis Kronvaldsi monument

Mõisaansambel

 Pikemalt artiklis Sigulda uus loss

Mõisakompleksi kuuluvad Sigulda uus loss ning veel mitu Borchide ja Kropotkini poolt püstitatud kõrvalhoonet. Nende seas on Valge loss ja Suveloss, ait, pesumaja, keldrid juurviljade ja puuviljade jaoks. Mõisakompleksi ümber on müür uhke väravakompleksiga. Vana ordulinnus oli kasutusel mõisale kuuluva romantilise varemepargina.

Peahoone lähedal asub Suveloss ehk Kollane maja, klassitsistlik hoone XVIII sajandi lõpust – XIX sajandi algusest. Puidust hoone ehitas Võnnust pärit liivlasest ehitusmeister Mārcis Sārums. Tegemist on XVIII sajandi lõpus ehitatud puidust härrastemajaga, mida uue lossi valmimisel ei lammutatud. Kropotkinid kasutasid hoonet perekonnale kuuluva kirikuna. Hiljem on hoone olnud kasutusel võõrastemajana.

Vana mõisa õllevabrik on tänapäeval kohandatud kunstigaleriiks.

Vaata ka

• Sigulda uus loss

Välislingid

• Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod (läti keeles)