See artikkel räägib õigusteaduste mõistest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Seadus (täpsustus).Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ[1].
Eristatakse seadust materiaalses mõttes ja seadust formaalses mõttes.
Seadus formaalses mõttes on iga seadusandliku võimu ehk parlamendi poolt seaduste andmiseks ette nähtud menetluses vastu võetud ja seaduseks nimetatav õigusakt sõltumata sellest, kas temas sisaldub üld- või üksikregulatsioon. Seadus materiaalses mõttes on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme ehk õiguse üldakt, sõltumata sellest, kas selle on vastu võtnud seadusandlik, täidesaatev (määrus) või kohtuvõim (kohtute enesekorralduslikud õigusaktid).
Seadused Eesti õigussüsteemis
Eesti põhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule ja § 105 järgi on seaduste vastuvõtmine võimalik ka rahvahääletusel.
Eestis teostatakse vastavalt põhiseaduse § 3 järgi riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Põhiseaduse § 12 järgi on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele.
Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja võib ka nõuda oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Eestis on seaduste algatamise õigus:
- Riigikogu liikmel;
- Riigikogu fraktsioonil;
- Riigikogu komisjonil;
- Vabariigi Valitsusel;
- Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks.
Kui põhiseaduses ei ole teisiti ette nähtud, võetakse õigusaktid Riigikogus vastu poolthäälte enamusega. Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega võib aga vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi:
- kodakondsusseadus;
- Riigikogu valimise seadus;
- Vabariigi Presidendi valimise seadus;
- kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
- rahvahääletuse seadus;
- Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
- Vabariigi Valitsuse seadus;
- Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;
- vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;
- riigieelarve seadus;
- Eesti Panga seadus;
- Riigikontrolli seadus;
- kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
- seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi;
- erakorralise seisukorra seadus;
- rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Seadused kuulutab välja Vabariigi President. [2]
Seaduseteksti liigendus
Eesti õigustava kohaselt on seaduse struktuuriüksuste hierarhias tavaliselt osa, peatükk, jagu ja seaduse põhiüksus paragrahv (tähis §). Paragrahvisiseses liigenduses võivad omakorda olla kasutusel lõige, punkt ja alapunkt.[3]
Vaata ka
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Seadus |
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
