![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e6/Chest_X-ray_of_sarcoidosis_nodules.png/640px-Chest_X-ray_of_sarcoidosis_nodules.png&w=640&q=50)
Sarkoidoos
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sarkoidoos on koondnimetus inimestel (harvem teistel imetajatel) esineva teadmata etioloogiaga Th1-immuunrakkude vahendatud progresseeruva multisüsteemse granuloome moodustava krooniliselt ja ettearvamatult kulgevate haiguste rühma kohta.
Sarkoidoos | |
---|---|
Sarcoidosis, lymphogranuloma benignum | |
![]() | |
Kopsu sarkoidoosi kolle. | |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | D86 |
RHK-9 | 135 |
OMIM | 181000 |
DiseasesDB | 11797 |
MedlinePlus | 000076 |
eMedicine | med/2063 |
MeSH | D012507 |
Mõned autorid liigitavad sarkoidoosi ka autoimmuunhaiguste hulka.
Sarkoidoosi ja lümfoid(-immuun)süsteemi vastastikune mõju on praegu veel immuunparadoksi staatuses, kuna haiguse kujunemisel osalevad mitmed immunoloogilised kaitsemehhanismid. Arvatakse, et anergilise seisundi ehk organismi vaegreageerivuse põhjustab ebapiisav perifeerne rakuline immuunsus.
Sarkoidoos väljendub sageli lümfadenopaatia ja sarkoidsete granuloomidena, mis on kroonilised ebanormaalsete põletikurakkude kogumikud. Granuloomid on mittekaseoossed ja võivad kaltsifitseeruda.[1] Sarkoidsed granuloomid tekivad enamasti kopsudes või lümfisõlmedes, kuid võivad tekkida ka hingamisteedes, luudes, maksas, põrnas, neerudes, südames, ajus, silmades, nahas, kilpnäärmes, tüümuses, kõhunäärmes ja suguelundites.[2][3]
Kesknärvisüsteemi haaratus süsteemse sarkoidoosi korral on ebaharilik, kuid võib esineda kuni 10%-l haigusjuhtudest.
Sarkoidoosist paranevad iseeneslikult ligi pooled patsiendid.
Sarkoidoosi kohta teatakse vähe, kuid vaatamata sellele loetakse seda valdavalt healoomuliseks seisundiks ja statistiliste andmete alusel ei ületa suremus 1–5%.[4] Surma põhjuseks on tavaliselt kopsukoe armistumine, mis põhjustab hingamispuudulikkust või südamepuudulikkust.