From Wikipedia, the free encyclopedia
Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.[1]Kõhunäärmel on nii ekso- kui ka endokriinnäärme funktsioon[2].
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2010) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kõhunäärme areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Madude kõhunäärme asend ja kuju võivad varieeruda ka liigiti ja arenguastmeti. Keskmisteks mõõtudeks pakutakse 1,5 x 0,5 cm. Harilikult on pankreas neil ühesagaraline püramiidja kujuga (maoliigil Typlops punctatus pirnjas ja Typlops proximusel kerajas kude. Kõhunääre on ühendatud kaksteistsõrmiksoolega ning asub põrna ja sapipõie juures, maksa sabapoolse osa taga. Pankreasel on nii ekso- kui endokriinnäärme (Langerhansi saared) funktsioonid. Pankreases jagunevad arterioolid kapillaarideks, mis valanduvad veenulitesse.
Kõhunääre aitab reguleerida veresuhkru taset.
Pankreas välissekretoorse näärmena komplekteerib seedeensüüme, mille struktuur sarnaneb mao süljenäärmete eritiste omaga.
Garth Underwood (1967) kirjeldas madude pankreast kokkuvõtvalt järgmiselt. Perekondade silindermadu ja Platyplectrurus ning boalaste (Boidae) sugukonna madude pankreaseharu suundub põrna poole. Mõnede perekonna liivaboa ja Sanzinia ja maoliigi Corallus caninus isenditel on pankreas põrnast selgelt eristunud aga puudub põrnaharu. Perekondadel ahassuumadu, Typhlops, boa ja ülemsugukonda Caenophidia liigitatud madudel paikneb põrn pankrease küljes.[3] Osadel madudel on kõhunääre põrnaga niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas). Lisaks leidub madusid, kelle sisikonnas on nii toimiv põrn-pankreas kui ka kõhunääre.
Pankreas koosneb:[4]
ja kahest kõhunäärmesagarast:
Lisaks võib organil olla kaks viimajuha:
Kõhunääre on kaetud sidekoelise kõhunäärmekihnuga (capsula pancreatis), millele lisanduvad samakoelised septid, need jaotavad organi sagarikeks. Parenhüümisagarikes aga paiknevad hajusalt, juhadeta rakkudest koosnevad, tiheda kapillaarvõrgustikuga (lümfisooned puuduvad) kõhunäärmesaared (insulae pancreaticae), mille läbimõõt loomadel on 0,1–0,2 mm.
Inimesel saab kõhunäärme areng alguse 4. rasedusnädalal kahest primitiivse kaksteistsõrmiku endodermaalse epiteeli väljasopistisest: ventraalne väljasopistis on seoses areneva ühissapijuha ja dorsaalne primitiivse kaksteistsõrmiku vastaspoolega. Kaks väljasopistist, ventraalne ja dorsaalne, ühinevad enamikul inimestel (90%) pärast 10. rasedusnädalat. Loote arengu 3. kuust alates on pankreases võimalik tuvastada Langerhansi saarekeste rakke.[5]
Inimese kõhunääre asetseb eestvaates mao taga, ulatudes vasakult peenema osaga ehk sabaosaga põrnani, paremal aga ülemise osaga kaksteistsõrmiksoole moodustatud silmusesse. Kõhunääret läbiv kõhunäärmejuha suubub sapipõiejuhaga ühise suudme kaudu kaksteistsõrmiksoolde.
Kõhunäärmepea piirkonda varustab arteriaalse verega mao-kaksteistsõrmiku arter, kõhunäärmekeha ja -saba piirkonda aga põrnaarter.[5]
Venoosne veri suubub kõhunäärmekeha ja -saba osas põrnaveeni ja kõhunäärmepea piirkonnas ülemisse mesenteriaalveeni.[5]
Veresooni saadavad vastavad lümfisooned, millest enamik suubub põrnaarteri ümbruses paiknevatesse lümfisõlmedesse. Erandiks on kõhunäärmepea lümfiringe, see suubub kõhunäärmetagustesse kõhunäärme-kaksteistsõrmiku lümfisõlmedesse.[5]
Sarnaselt mao, sapipõie kihtidel paiknevad sisemise närvisüsteemi närvipõimikud ka kõhunäärmes.
Neuronid saadavad närviimpulsse mööda aksoneid ja märklaud-elundite tarvis sünteesitud neuropeptiide eritatakse nii parakriinselt kui autokriinselt.
Vastavaid artereid saadavad nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närvikiud.[5]
Pankrease välissekretoorne osa koosneb atsinusest ja nendevahelisest ruumist.
β-rakkudel on rakumudelites tuvastatud ensüümid (TH, DOPA, MAO ja VMAT-2), mis osalevad dopamiini sünteesil, metabolismil ja hoiustamisel. Loetakse, et kõhunäärmes võib toimuda lokaalne dopamiini süntees, kuna nimetatud rakud ekspreseerivad ka D2,D3 ja D4 dopamiiniretseptoreid. Dopamiini toimed β-rakkudes pole selged arvatakse, et neurotransmitteri dopamiini tõstab apoptoosi.[6]
Eesti Haigekassa kaudu rakendatav rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioon RHK-10 (2013) klassifitseerib mitmeid pankreasega seotud haiguslikke seisundeid. RHK-10 klassifikatsioon
Jaotis | Kood | Diagnoos |
---|---|---|
Jaotis | E16 | Pankrease sisesekretsiooni muud häired |
Jaotis | K85 | Pankrease- e kõhunäärmeabstsess |
Alamjaotis | E16.3 | Pankrease endokriinrakkude hüperplaasia glükagooni liigsusega |
Alamjaotis | E16.8 | Pankrease polüpeptiidi suurenenud sekretsioon endokriinsest pankreasest |
Alamjaotis | E16.9 | Pankrease sisesekretsiooni täpsustamata häire |
Alamjaotis | E89.1 | Pankrease eemalduse järgne hüperglükeemia |
Alamjaotis | E86.2 | Pankrease- e kõhunäärmetsüst |
Alamjaotis | E86.3 | Pankrease pseudo- e ebatsüst |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreaseatroofia |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreasefibroos |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreasekivi |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreasetsirroos |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreaseinfantilism |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreasenekroos, aseptiline |
Alamjaotis | E86.8 | Pankrease steatonekroos |
Alamjaotis | E86.8 | Pankreasenekroos, teisiti täpsustamata |
Alamjaotis | E90.3 | Pankreasestea[to]rröa |
Alamjaotis | ES36.2 | Pankreasevigastus |
Alamjaotis | T86.8 | Pankrease transplantaadi puudulikkus ja hülgamine |
Inimestel esineb ka kõhunäärme pahaloomulisi kasvajaid.
Inimestel esineb ka kõhunäärme endokriinseid kasvajaid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.