From Wikipedia, the free encyclopedia
SCART ehk eurokonnektor on 21 kontaktiga liides ja pistikühendus audiovisuaalseadmete omavaheliseks ühendamiseks. SCART-kaablitel on mõlemas otsas 21 kontaktiga pistikud ja seadmed on varustatud pesadega.
Enne SCART-ühenduse loomist oli televiisorite ainsaks sisendiks võimalik kasutada RF-konnektoreid. Antennidesse jõudvad raadiosagedused kanti läbi nende liideste televiisoritesse, sest et RF-konnektorid pakkusid head varjestust - sisendsignaalid ei kadunud ära ning need mõjutasid inimesi vähem.[1] 1969. aastal lõi Sony esimese videokasseti ning 1971. aastal tõi turule videokasseti formaadiga U-Matic.[2] Aasta hiljem esitles Philips videokasseti formaati VCR (Video Cassette Recording) ning videomagnetofoni, mis oli esimene edukas tarbijatele suunatud salvestamise seade.[3] Selleks et loodud kassette kõrgekvaliteetselt televiisorite ekraanidel mängida, töötas 1970. aastate lõpus Prantsuse tele- ja raadiovastuvõtjate tootjate ühendus Syndicat des Constructeurs d'Appareils Radiorécepteurs et Téléviseurs ehk SCART välja universaalse liidese audiovisuaalseadmetele.[4] Esimene SCART-liidesega televiisor tuli turule 1977. aastal ning alates 1980. aasta jaanuarist sai SCARTist kõigi Prantsusmaa telerite kohustuslik osa. 1980. aastate lõpus arendati SCARTi edasi ning tekkis võimalus edastada lisaks varasematele videosignaalidele ka S-videot.[5] Seejärel muutus SCART-ühendus standardiks Euroopas, kus seda siiani kasutatakse (mujal maailmas on see vähem levinud) ning mistõttu on SCARTi nimetatud ka eurokonnektoriks. Prantsusmaal tuntakse liidest kui Péritel ning Ameerika Ühendriikides kui EIA (Multiport)-liides.[6]
Kuna SCART-liides on mõeldud televiisorite, videomakkide, DVD-mängijate ning mängukonsoolide analoogseks ühendamiseks, siis on nii heli- kui ka videosignaali edastamiseks vajalikud ühendused kokku pandud ühte liidesesse. SCART-ühendus võimaldab heli edastada stereo- (ruumilisuse efekti edasiandva) ning monohelina (heli pärineb ühest allikast). Videot saab edasi anda:
Selleks et liidese kasutamine oleks võimalikult lihtne, on SCART pistik kujundatud nii, et ühendamine pessa on võimalik vaid ühel moel. RGB, S-video ning komponentvideo signaalid liiguvad ühes suunas, seega ühenduvad seda tüüpi SCART kaablid ainult ühtepidi. Siiski liigub liitvideot kasutavas kaablis signaal mõlemas suunas, mistõttu pole vaja kasutada antenni ja teleri vahel digiboksi. Teler saadab pidevalt antenni poole signaale ja analüüsib neid, mis tagasi tulevad. Nii kohandab teler ise signaale, et ekraanile kuvada õige ning kvaliteetne pilt.[10][11] Sõltuvalt seadmetest võimaldab SCART ka seadmete omavahelist suhtlust. Näiteks on televiisor võimeline iseseisvalt valima selle sisendi, kust talle sisendit saadetakse. Samuti võib teler end ise sisse lülitada, kui kasutaja käivitab DVD-mängija, ning seejärel muuta sissetuleva pildi mõõtmeid sobivaks vastavalt ekraani mõõtmetele. Sellest inspireerituna on tänapäeval kasutusel HDMI-CEC (HDMI-Consumer Electronics Control), mis võimaldabki HDMI abil ühenduvatel seadmetel täpselt samamoodi üksteist kontrollida.
Kuna algses SCARTi spetsifikatsioonis polnud viigud standardiseeritud, siis on aja jooksul loodud erinevaid SCART-liideseid. Siiski oli kõigil pistikutel ning pesadel ette nähtud 21 viiku. SCART-liidesed erinesid üksteisest kasutusalade poolest - näiteks kasutati SCART-liideseid satelliitide analoogvastuvõtjates ning magnetiliste polarisaatorite juhtimiseks.[5] Aja jooksul on muutunud ka pinge hulk, mis viikudest läbi läheb. Keskmiselt jäävad viikude pinged 1 V lähedusse, mis tagab selle, et kõrvaline müra ei häiri kaablis liikuvaid signaale.[4][11] Siiski kaasneb kõrgemate pingetega oht vigastada seadmeid, kui ühendusi ei tehta korrektselt. Samuti on alati mõistlik teha ühendusi vooluvõrgust väljas olevate seadmete vahel. Kui RGB viigud 7, 11 või 15 on kahjustatud, muutub teleri vastuvõetav pilt, sest vastavalt jäävad puudu sinine, roheline või punane signaal, kuvades ekraanile kollase, lilla või sinise pildi. 7. ning 15. viik on samuti tähtsad, kui SCART kannab edasi komponent- või S-videot, kuna ka siis on tegu värvi edasi andvate viikudega. Juhul kui vastavalt 11. ja 20. viik ehk heleduse määrajad jäävad terveks, on tulemuseks must-valge pilt.
Viigu number | Ülesanne | Lisainfo |
---|---|---|
1 | Parempoolse heli väljund | |
2 | Parempoolse heli sisend | |
3 | Vasakpoolse heli väljund | |
Monoheli väljund | ||
4 | Heli maandus | |
5 | RGB sinise värvi maandus | |
6 | Vasakpoolse heli sisend | |
Monoheli sisend | ||
7 | RGB sinise värvuse teleri sisend | |
S-video C teleri väljund | C väärtus kontrollib pildi värvust | |
Komponentvideo PB teleri sisend | PB signaal kannab edasi sinise värvi ning luma ehk heleduse väärtuse vahet | |
8 | Staatus ja kuvasuhte teleri sisend (andmesignaal) |
|
9 | RGB rohelise värvi maandus | |
10 | Takti ehk kella signaal (andmesignaal) | |
11 | RGB rohelise värvuse teleri sisend | |
Komponentvideo Y teleri sisend | Y väärtus määrab pildi heleduse | |
12 | D2B Domestic Digital Bus (andmesignaal) | D2B on ettenähtud seadme siseseks andmevahetuseks (SCARTi puhul pole standardiseeritud) |
13 | RGB punase värvi maandus | |
14 | Andmesignaalide maandus | |
15 | RGB punase värvuse teleri sisend | |
S-video C teleri sisend | C väärtus kontrollib pildi värvust | |
Komponentvideo PR teleri sisend | PR signaal kannab edasi punase värvi ja luma ehk heleduse väärtuse vahet | |
16 | RGB-valiku teleri sisend |
|
17 | Komposiitvideo maandus | |
18 | RGB-valiku maandus | |
19 | Komposiitvideo väljund | |
S-video Y väljund | Y väärtus kannab edasi pildi heledust | |
20 | Komposiitvideo sisend | |
S-video Y sisend | Y väärtus kannab edasi pildi heledust | |
21 | Šassii | Enamasti kasutusel maandusena |
Daisy-chain tehnoloogia võimaldab erinevaid lisaseadmeid ühendada peaseadme külge nii, et peaseadme küljes on üks lisaseade ning teised lisaseadmed on esimese lisaseadme küljes. Ka SCART toetab Daisy-chain tehnoloogiat. Tänu sellele on teoreetiliselt võimalik ühendada kokku lõpmatu arv seadmeid, millel on vähemalt kaks SCART pesa. Näiteks saab teleri külge ühendada ühe SCART juhtmega DVD-mängija, mille küljes on omakorda digiboks, mis on ühendatud teleri teise pesaga. Nii moodustub suletud ring, kus kõik seadmed on omavahel kaudselt ühenduses. Tehnoloogiat kasutataksegi seetõttu, et nii on võimalik piiratud arvu pesade külge ühendada rohkelt seadmeid.[14][15]
SCART-liidesel on ka puudusi, mistõttu seda tänapäeval enam väga laialdaselt ei kasutata.
Alates 1999. aastast on videot võimalik digitaalse signaali abil edastada DVI-liidesega, millega muutusid video ja heli kvaliteedid paremaks ning mistõttu hakati SCART-liidest üha vähem kasutama.[18] DVI-liidese edasiarendusena loodi 2003. aastal HDMI-liides ning 2006. aastal DisplayPort-liides, mis on tänapäevalgi väga levinud ning kasutavad samuti digitaalseid signaale andmete edastamiseks.[19][20]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.