S-Video
From Wikipedia, the free encyclopedia
S-Video on videosignaali analoogkujul edastamise liides. S (inglise keeles Separated ’eraldatud’) osutab sellele, et heledussignaal (Y) ja värvisignaal (C) edastatakse teineteisest eraldi. S-Video tagab parema kvaliteedi kui komposiitvideo ehk liitvideo, mille korral videosignaal edastatakse ühe kaablisoone kaudu, kuid jääb maha komponentvideost, mis kasutab videosignaali jaoks kolme kanalit. S-Video ei võimalda edastada audiosignaali.
1 – heleduse maa; 2 – värvi maa; 3 – heledus Y; 4 – värv C
Komposiitvideoga võrreldes jätab S-Video rohkem infot videosignaalist muutmata, mistõttu on pilt teravam ja selgem ning värvid puhtamad.
Ajaloost
S-Video liidese võttis 1987. aastal kasutusele Jaapani firma JVC oma S-VHS (Super-VHS) videomagnetofonis, et luua kaabli abil ühendus videokaamera ja teleriga. Tänu S-Video kaablile sai S-VHS-kassettidelt vaadata nii kvaliteetset pilti, mida videokassett üldse võimaldas.
1990. aastatel hakati S-Video pesa lisama ka teistele seadmetele, näiteks DVD-mängijatele, satelliidivastuvõtjatele ja mängukonsoolidele. Aastal 2000 tuli välja ka S-Video valmidusega graafikakaart, mis andis võimaluse ühendada teleri arvutiga.
Adapterid
S-Video signaali on lihtne muuta komposiitvideoks. Selleks tuleb vaid ühendada heleduse ja värvi kontaktid läbi kondensaatori. Selleks on olemas vastavad adapterid. Vastupidine muutmine (komposiitvideo S-Videoks) on aga palju keerulisem: liitsignaali lahutamiseks läheb vaja kammfiltriga elektroonikalülitust.
Vaata ka
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.