Sõrve poolsaar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõrve poolsaar (varem ka Sörve) on Eesti poolsaar, mis asub Saaremaa saare edelaosas, Liivi lahe ja ülejäänud Läänemere vahel. Sõrve poolsaar on tekkinud kõigest mõne sajandi eest, kui maakerke tõttu endine Sõrve saar ühines Saaremaa saarega. Praegu on poolsaare pindala ligikaudu 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on Sõrve säär.
Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 meetrit. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jm), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatuma, Ohessaare).
Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.
Poolsaar on suures osas kaetud metsadega. Haruldasematest taimeliikidest kasvavad Sõrves nt jugapuu, tuhkpihlakas ja luuderohi.
Esimest korda on Sõrvet, mis siis oli veel omaette saar, mainitud aastal 1234 nimekujul Sworve. Sõrve üks ajaloolisi nimekujusid on ka Simpernes.
Poolsaare järgi on nimetatud siluri Jaagarahu lademe Sõrve kihistu.[1]
1907. aastal hakkas Venemaa keisririik tegema eeltöid oma pealinna Peterburi eelkaitsepositsioonide väljaarendamiseks. Peeter Suure merekindluse peapositsioon kavandati Tallinna–Porkkala joonele; sellest veel ettepoole, s.t. lääne poole, kavandati Moonsundi positsiooni autonoomse osana Sõrve poolsaarele Kura kurgu positsioon, kaitsmaks Lääne-Eesti saari ja väinu. Moonsundi positsioon tervikuna ulatus Hiiumaalt Sõrve sääreni. Sõrve poolsaarele positsiooni rajamine algas 1912. aasta sügisel. Kindluse rajamiseks rajati Mõntu mõisa juurde Mõntu sadam, Mõntu sadama juurest Sääre külani ehitati viie kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee. Sõrve sääre ja Kuramaa vahel oleva Irbe väina sulgemiseks vaenlase sõjalaevadele ehitati Esimese maailmasõja ajal Sõrve säärele Rannapatarei nr 43 305 mm suurtükkide positsioon, lisaks veel 120 mm suurtükkidega patarei ja 75 mm õhutõrjesuurtükipatarei nr 44. Rannapatarei nr 43 jaoks ehitati neli tugevat maapealset betoonist suurtükialust, millest kolm paiknesid ühel ida–läänesuunalisel sirgel ja läänepoolseim oli mõnevõrra tahapoole nihutatud. Sääre lõukas baseerus 6 vesilennukit. Rannapatarei nr 43 langes Saksa vägede kätte alles 15. oktoobril 1917 dessantoperatsiooni Albion käigus.
Pikemalt artiklis Peeter Suure merekindlus#Kura kurgu positsioon
Baaside lepingu alusel algas 1939. aasta sügisel Sõrves uue Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse Rannakaitsepatarei nr 315 ülesehitamine. Mõntu koolimajas asus Nõukogude Liidu Balti laevastiku rannakaitse üks staapidest. Mõntu sadam rekonstrueeriti torpeedokaatrite tugipunktiks. 1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.[2]
- Pikemalt artiklis Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse#Irbe ehk Kura kurgu rannakaitsesektor
Oktoobris 1941 ja oktoobris-novembris 1944 olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv Salme vald oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.[3]
- Pikemalt artiklites Sõjategevus Eestis 1941. aastal ja Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel
1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.[4] 1944. aasta sügisel toodi Sõrve poolsaarele Karustesse Nõukogude Rannapatarei nr 470 (IV-180 mm suurtükkidega)[5], mis likvideeriti 1958. 1945. aastal paigaldati Mõntu mõisa parki 127 mm rannapatarei[6].
Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes Salme vald ja lõunaosas Torgu vald.
Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse sõrulasteks.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
