From Wikipedia, the free encyclopedia
Robert Mearns Yerkes (26. mai 1876 – 3. veebruar 1956) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog. Tuntud on tema tööd intelligentsuse testimise ja võrdleva psühholoogia alal.
| Robert Yerkes | |
|---|---|
 Robert Yerkes | |
| Sünninimi | Robert Mearns Yerkes |
| Sünniaeg |
26. mai 1876 Breadysville, Bucksi maakond, Pennsylvania |
| Surmaaeg |
3. veebruar 1956 New Haven, Connecticut |
| Rahvus | ameeriklane |
Yerkes oli teedrajav nii inimeste ja primaatide intelligentsuse kui ka gorillade ja šimpanside sotsiaalse käitumise uurimises. Koos John D. Dodsoniga töötas Yerkes välja aktivatsiooni taset sooritusega seostava Yerkesi-Dodsoni seaduse.
Aja möödudes hakkas Yerkes 1910. ja 1920. aastatel eugeenikat propageerima. Tänapäeva antropoloogid ja akadeemikud peavad tema töid suuresti vanamoeliste rassistlike teooriate poole kallutatuks.[1][2]
Vahemikus 1921–1925 oli Yerkes ka teadusalade propageerimisega tegeleva mittetulundusühingu Science Service (tänapäeval Society for Science & the Public) haldusnõukogus.
Robert Yerkes sündis Pennsylvania osariigis Breadysville'is. Kasvades üles ühes Pennsylvania maapiirkonnas asuvas farmis, soovis Yerkes loobuda taluniku raskest elust ning saada meedikuks. Oma onu rahalisel toel õppis Yerkes aastatel 1892–1897 koduosariigis asuvas kõrgkoolis Ursinus College. Pärast kooli lõpetamist sai ta Harvardi Ülikoolilt pakkumise jätkata õpinguid bioloogia alal. Valides Harvardi Ülikooli ja Philadelphias meditsiini õppimise vahel, otsustas ta esimese kasuks.
Harvardis hakkas loomade käitumine talle sel määral huvi pakkuma, et ta otsustas võrdleva psühholoogia õppimise nimel meditsiiniõpinguid veelgi edasi lükata. Ta sai doktorikraadi aastal 1902 ülikooli psühholoogiaosakonnast.
Tema karjääri algust mõjutasid tugevalt võlad, mida ta oli koolis käimise eest maksmiseks olnud sunnitud võtma. Pärast Harvardi lõpetamist võttis ta vastu ülikooli pakkumise hakata seal tööle juhendaja ja võrdleva psühholoogia dotsendina. Mitme aasta jooksul pidi ta suviti oma sissetulekut täiendama psühholoogia õpetamisega Radcliffe'i Kolledžis. Veel üks osalise tööajaga töid, mida Yerkes vastu võttis, oli psühholoogiauuringute direktori ametikoht Bostoni Psühhiaatriahaiglas Massachusettsi osariigis.
1907. aastal ilmus Yerkesi esimene raamat "Tantsiv hiir" ("The Dancing Mouse"). Tema tolleaegsete sõprade hulka kuulus ka tulevane biheiviorist John Watson, kellega Yerkes mõtteid vahetas ning koostööd tegi. Yerkes oli ka ülikooli õppejõudude ühingu Wicht Club (1903–1911) liige.
1917. aastal oli Yerkes Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) president. Tema pealekäimisel alustas APA mitmeid Esimese maailmasõjaga seotud programme. Väeteenistusse võetute psühholoogilise hindamise komitee esimehena arendas ta armee jaoks välja esimesed mitteverbaalsed intelligentsuse grupitestid (alfa- ja beetatest), milles osales sõja ajal rohkem kui miljon Ameerika Ühendriikide sõdurit.
Testi lõppjärelduseks oli, et äsjased immigrandid (eriti need, kes pärinesid Lõuna- või Ida-Euroopast) said varasemate sisserännetega riiki tulnud immigrantidega (Põhja-Euroopast) võrreldes testis märgatavalt madalamaid tulemusi ning neid tulemusi kasutati ühe eugeenilise põhjendusena karmidele sisserändepiirangutele. Hiljem on testi kritiseeritud selles, et tegemist oli selgelt vaid assimileerumist mõõtva testiga: testi tulemused korreleeruvad peaaegu täielikult sellega, kui mitu aastat olid testi subjektid juba Ameerika Ühendriikides elanud.
Psühholoog Carl Brighami teosele "A Study of American Intelligence" (mis aitas Ameerika Ühendriikides eugeenikat populariseerida) kirjutatud sissejuhatuses hoiatas Yerkes, et "ükski kodanik ei saa endale lubada rassi allakäigust tuleneva ohu ignoreerimist". Uurimus põhines mõlema psühholoogi järeldustel, mida nad tegid armee intelligentsustesti tulemuste põhjal: pea pooled (47,3%) väeteenistusse kutsutud valge rassi esindajatest olid nõrgamõistuslikud[3] ning mustanahalised ja uuemate immigrantide gruppide esindajad said madalaimaid tulemusi.
Kuigi Yerkes väitis, et testid mõõtsid kaasasündinud intelligentsust, mitte haridust või kasvatust, on küsimusi endid vaadates sellest väitest keeruline kinni hoida. Näiteks leidus seal järgmine küsimus: "Velvet Joe esineb ... (hambapulbri) (kuivainete) (tubaka) (seebi) reklaamides". Testid ise olid justkui 20. sajandi alguse mälumäng.[4]
Yerkes oli koos Edward Lee Thorndike'iga Vaimsete Tunnuste Pärilikkuse Komitee (Committee on Inheritance of Mental Traits) liige ja esimees. Komitee oli osa Yerkesi endise Harvardi õppejõu Charles Davenporti rajatud Eugeenikaarhiivist (Eugenics Record Office).[5]
Vahetult pärast sõja lõppu töötas Yerkes palgalise ametnikuna Riiklikus Uuringute Nõukogus (United States National Research Council) ning asus juhtima sealset sugueluga seotud probleemide komiteed (Committee for Research in Problems of Sex). Komitee aitas tal luua lähedasi suhteid Rockefelleri filantroopiliste sihtasutuste ametnikega. Need omakorda aitasid tal hiljem saada märkimisväärset toetust šimpansitega seotud projektidele.
Yerkes oli pikka aega vaimustunud šimpansite uurimisest. 1920. aastate alguses viibis ta Kuubal Madame Abreu koloonias, kus ta neid loomi jälgis, ning reisilt naastes oli ta otsustanud ka ise šimpanseid kasvatama ja jälgima hakata. Ta alustas sellega, et ostis loomaaialt kaks šimpansi, pani neile nimeks Chim ja Panzee ning viis nad oma koju. Seal hakkasid nad elama magamistoas ning sõid miniatuurse laua ääres kahvliga. Chim valmistas talle eriti palju rõõmu ning suvi, mille šimpans ja psühholoog koos veetsid, on jäädvustatud 1924. aastal ilmunud raamatus "Peaaegu inimene" ("Almost Human").[6]
1924. aastal palgati Yerkes Yale'i Ülikooli psühhobioloogiaprofessoriks. Yale'is pani ta aluse New Havenis asunud primaatide bioloogia uurimisega tegelevale laboratooriumile ning seejärel rajas ta Rockefelleri Sihtasutuse rahaga Florida osariiki Orange Parki linna inimahvide aretamise ja nendega katsete tegemise jaama. Pärast tema surma viidi laboratoorium üle Atlantas asuvasse Emory Ülikooli, kus see nimetati hiljem ümber Yerkesi Riiklikuks Primaatide Uurimise Keskuseks (Yerkes National Primate Research Center). Tema järgi nime saanud primaatide keel yerkish töötati välja just selles laboratooriumis. Yerkes loobus direktoriametist 1942. aastal ning tema järglaseks sel kohal sai Karl Lashley.[7]
Kui talt küsiti, kuidas tema perekonnanime hääldama peaks, vastas ta, et seda peaks hääldama kui YER-keez.[8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
